Passiivne Sissetulek Investeering Raha Teenimine Tulu Teenimine

Passiivne Sissetulek

Passiivsest sissetulekust räägitakse palju ja ilmselt mõlgub nii mõnelgi meelel passiivse sissetuleku saavutamine. Kuidas seda saavutada ja kui keeruline see on?

Nii nagu nimetus ütleb, siis passiivse sissetuleku puhul on tegemist tuluga, mille saamiseks ei ole vajalik aktiivne tegevus. Üldjuhul peetakse silmas seda, et raha saamiseks ei ole vaja “süsteemi” märkimisväärselt palju sekkuda. Võib ütelda ka, et see on sissetulek, mis tiksub samal ajal kui sa ise puhkad. Laias laastus nii vahva see passiivne tulu ongi, aga enne seda, kui raha tulema hakkab, on selleks vaja vajalik “süsteem” luua ning tööle panna.

Continue reading

Y-põlvkond ootab paindlikkust ka tasustamises 2019

Paindlikkus ja kiirus on need omadused, mida ühelt organisatsioonilt tänapäeval oodatakse. Kuidas toimivad tasustamissüsteemid muutuvas maailmas, milles suurema osa tööjõust moodustavad millenniumilapsed ning kus kõigile ei saa kehtida sama aastapreemia programm?

Tänapäeval oodatakse ettevõtetelt kiirust kogu oma tegevuses, kaasa arvatud töötajate tasustamises. „Preemiaprogrammid võivad ühest organisatoorsest muudatusest teise muutumatutena kaasa lohiseda,” räägib Mandatum Life’i palgakonsultant Roosa Kohvakka. Kohvakka on näinud hulka ettevõtteid, kus tasustamisesüsteemid on läbi aastate püsinud samasugustena, kuigi töötajate ootused ja ümbritsev maailm on muutunud.

Continue reading

Vähem enesekindlust määrab ära äri edukuse 2019

Üks suuremaid äripsühholoogia klišeesid läbi aegade on, et kõrge enesekindlus on võti edukaks karjääriks. On aeg see müüt purustada – tegelikult aitab madal enesekindlus teid tõenäolisemalt eduni jõuda.

Jõudsin sellisele järeldusele pärast aastatepikkust tööd inimestega, kirjutab University College London (UCL) äripsühholoogia professor Tomas Chamorro-Premuzic HBRis. Muidugi, ülimalt madalast enesekindlusest pole ka abi, sest siis kannatab inimene hirmu, stressi ja muretsemise all, mis paneb ta varem või hiljem plaanidest loobuma, kuid just parasjagu madal enesekindlus aitab seada eesmärke nii, et need on realistlikud ja saavutatavad. See pole ju probleem, sest kõik ei saagi olla Coca-Cola juhid või järgmised Steve Jobsid.

Continue reading

Ülevaade maksu- ja finantspoliitika valdkondade tähtsamatest seadusemuudatustest 2019 aastal.

Pensioni II samba tasud vähenevad

Teise samba valitsemistasu piirmäär langeb, mistõttu tasud langevad 2019. aastal senisest kiiremini jõudes OECD keskmise ehk 0,6% juurde.

Heade tulemuste korral võivad fondivalitsejad alates aastast 2020 võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab kohustusliku pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu alates 2019. aasta septembrist. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt. Pensionifondide varade investeerimise reeglid muutuvad paindlikumaks. Näiteks on lubatud kogu vara investeerida börsiaktsiatesse. Samuti saab senisest rohkem investeerida börsivälistesse aktsiatesse ja kinnisvarasse. Need muudatused võimaldavad pensionifondidel rohkem Eestisse investeerida.

Continue reading

Maksu- ja tolliamet (MTA) on koostanud äriühingu osanikele abistava juhendmaterjali, mis aitaks eristada äriühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid ning neid vastavalt maksustada.

Juhatuse liikme tasu
Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised (võlaõigusseaduse § 28 lg 1). Eeltoodust tulenevalt juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu[1]. Kui pooled ei ole tasu suuruses eraldi kokku leppinud, on juhatuse liikmel õigus saada mõistlikku tasu[2].

Continue reading

Ettevõtlusega alustamine takerdub tihti algkapitali puudumise või vajaliku suurema investeeringu taha. Ettevõtte eduraamatu autor Krista Teearu toob välja peamised võimalused ettevõtte finantseerimiseks ning nendega seonduvad riskid.

Ettevõtte käibevara ja põhivara (bilansi aktiva pool) finantseeritakse omanike (bilansi passiva poole omakapitali osa) ja laenuandjate (bilansi passiva poole kohustuste osa) poolt. Iga vara peab olema millegi arvelt finantseeritud, muidu bilanss ei klapiks.

Kui põhivara ostmiseks raha vajamine on arusaadav, siis käibekapitali finantseerimise vajadus on raskemini mõistetav. Aga sellest oleks vaja aru saada.

Ettevõtte käibekapital koosneb varade poolel käibevarast rahast, nõuetest ostjatele, muudest nõuetest, laovarudest ning võlgade poolelt – võlad tarnijatele, võlad töötajatele, maksuvõlad. Kui võlausaldajad annavad sulle maksmiseks aega 30 päeva ja kliendid maksavad alles 45 päeva pärast, siis on sul vaja enne raha oma arvete maksmiseks kui klientidelt raha laekub.

Continue reading

1. jaanuarist 2019 jõustuv uus mõõteseadus vähendab ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel ja hoiab kokku kulusid.

Mõõteseadus puudutab kõiki kauplejaid, võrguettevõtjaid ja tarbijaid, kes kasutavad tehingutes mõõtevahendeid ning toidu- ja tööstuskaupade pakendajaid. Seadus reguleerib nõudeid mõõtevahenditele, mõõteühikute süsteemi (SI) kasutamist ja mõõtetulemuste tõendamist. Seaduse uuenduste eesmärk on tagada mõõtmise usaldusväärsus ka edaspidi.

Euro on Euroopa stabiilsuse allikas

Eurogrupi endine juht Jeroen Dijsselbloem ütles reedel euro 20-aastapäeva lähenedes, et ühisvaluuta on Euroopa stabiilsuse allikas.

Endine Hollandi rahandusminister juhtis euroala rahandusministrite gruppi aastatel 2013-2018, kui euroala sattus ohtu Kreeka võlakriisi tõttu.

Reedel ütles Dijsselbloem usutluses uudisteagentuurile AFP, et valuuta vajab tugevamaid puhvreid šokkide vastu tulevikus, kuid see on ankruks ajal, kui Euroopa poliitilist tulevikku ohustab marurahvusluse tõus.

Küsimusele, miks euroskeptilised valitsused nagu Itaalia tahavad euroalasse jääda, vastas Dijsselbloem: “Sest, lihtsalt öeldes, euro ja selle institutsioonid on praegu stabiilsuse garantii – ja mõned poliitikud pakuvad selle vastandit.”

“Me nägime sama asja Kreekas: inimesed olid mõistetavalt väga rahulolematud majanduslangusega ja süüdistasid ekslikult Euroopat. Aga kui Grexitile öeldi ei, nii rahvas kui poliitikud astusid sammu tagasi ja ütlesid: misiganes juhtub, me tahame eurosse jääda.”

“Sama sammu astusid Prantsusmaal Marine Le Peni valijad, Geert Wildersi valijad Hollandis ja nii edasi,” lausus ta.
Euro tuleviku tagamisest rääkides ütles Dijsselbloem, et olulisim on lõpule viia pangandusliidu loomine.

Teisipäevast, 1. jaanuarist jõustusid muudatused tööohutuse nõuetes ja töötajate registreerimisel, millega kaasajastatakse töötajate tervisekontrolli korraldamist, nende juhendamist ja väljaõpet ning esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.

Uuest aastast leevendati mitme muudatusega töötervishoiu ja tööohutuse seadusi. Näiteks ei pea tööandja edaspidi enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest. Lisaks pikendatakse töötaja esmasesse tervisekontrolli saatmise tähtaega, märkis kaubandus-tööstuskoda muudatuste ülevaates.

Uuest aastast on tööandjal ka rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle. Tööandjale lihtsustub ka kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust. Kaubanduskoja soovitusel lisatakse seadusesse ka põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

Continue reading

Laieneb isikute ring, kellel on õigus deklareerida kauba importimisel tasumisele kuuluvat käibemaksu käibedeklaratsioonil

Käibemaksuseaduse §-s 38 on sätestatud käibemaksu tasumise kord ja importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse kasutamise tingimused. 2019. aasta 1. jaanuaril ja 1. veebruaril jõustuvad käibemaksuseaduses muudatused, millega laiendatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust omavate isikute ringi ja lihtsustatakse selle õiguse kasutamise tingimusi.
Kõige olulisem muudatus on see, et alates 1. jaanuarist 2019 saavad muude nõutavate tingimuste täitmisel impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse ka need maksukohustuslased, kelle eelneva 12 kuu kogukäibe hulgas puudus 0% käibemaksuga maksustatav käive. Kuni 2018. aasta lõpuni ei saa impordi käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigust kasutada maksukohustuslased, kelle viimase 12 kuu kogukäibest on olnud nullmääraga maksustatud alla 50%.
Continue reading