Maksu- ja tolliamet (MTA) on koostanud äriühingu osanikele abistava juhendmaterjali, mis aitaks eristada äriühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid ning neid vastavalt maksustada.

Juhatuse liikme tasu
Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised (võlaõigusseaduse § 28 lg 1). Eeltoodust tulenevalt juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu[1]. Kui pooled ei ole tasu suuruses eraldi kokku leppinud, on juhatuse liikmel õigus saada mõistlikku tasu[2].

Continue reading

Ettevõtlusega alustamine takerdub tihti algkapitali puudumise või vajaliku suurema investeeringu taha. Ettevõtte eduraamatu autor Krista Teearu toob välja peamised võimalused ettevõtte finantseerimiseks ning nendega seonduvad riskid.

Ettevõtte käibevara ja põhivara (bilansi aktiva pool) finantseeritakse omanike (bilansi passiva poole omakapitali osa) ja laenuandjate (bilansi passiva poole kohustuste osa) poolt. Iga vara peab olema millegi arvelt finantseeritud, muidu bilanss ei klapiks.

Kui põhivara ostmiseks raha vajamine on arusaadav, siis käibekapitali finantseerimise vajadus on raskemini mõistetav. Aga sellest oleks vaja aru saada.

Ettevõtte käibekapital koosneb varade poolel käibevarast rahast, nõuetest ostjatele, muudest nõuetest, laovarudest ning võlgade poolelt – võlad tarnijatele, võlad töötajatele, maksuvõlad. Kui võlausaldajad annavad sulle maksmiseks aega 30 päeva ja kliendid maksavad alles 45 päeva pärast, siis on sul vaja enne raha oma arvete maksmiseks kui klientidelt raha laekub.

Continue reading

Rahandusministeerium on koostanud uue maksukohustuslaste registri põhimääruse eelnõu, millega korrastatakse maksu- ja tolliameti peetavate andmete ja registrite regulatsiooni. Eelnõu ei too maksukohustuslastele kaasa täiendavaid õiguseid ega kohustusi.

Maksukohustuslaste registri põhimäärusega sätestatakse üldsätted, registri koosseis ja andmekoosseisud, andmete töötlemise kord, registri vastutav ja volitatud töötlejad, andmete kaitse ja järelevalve, samuti registri rahastamine ja likvideerimine. Eelnõuga reguleeritakse näiteks tööta

mise registriga seonduvaid reegleid.

Continue reading

Laieneb isikute ring, kellel on õigus deklareerida kauba importimisel tasumisele kuuluvat käibemaksu käibedeklaratsioonil

Käibemaksuseaduse §-s 38 on sätestatud käibemaksu tasumise kord ja importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse kasutamise tingimused. 2019. aasta 1. jaanuaril ja 1. veebruaril jõustuvad käibemaksuseaduses muudatused, millega laiendatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust omavate isikute ringi ja lihtsustatakse selle õiguse kasutamise tingimusi.
Kõige olulisem muudatus on see, et alates 1. jaanuarist 2019 saavad muude nõutavate tingimuste täitmisel impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse ka need maksukohustuslased, kelle eelneva 12 kuu kogukäibe hulgas puudus 0% käibemaksuga maksustatav käive. Kuni 2018. aasta lõpuni ei saa impordi käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigust kasutada maksukohustuslased, kelle viimase 12 kuu kogukäibest on olnud nullmääraga maksustatud alla 50%.
Continue reading

Mis muutub käibemaksuseaduses alates 01.01.2019?

1. jaanuaril 2019 ja 1. veebruaril 2019 jõustuvad käibemaksuseaduses muudatused, millega laiendatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust omavate isikute ringi ja lihtsustatakse selle õiguse kasutamise tingimusi.

1. jaanuaril 2019 jõustub käibemaksuseaduses muudatus, millega tekib ettevõtjal, kes osutab väikeses mahus piiriüleselt digiteenust, võimalus maksustamisel järgida oma asukohariigi reegleid.

1. jaanuaril 2019 jõustuvad käibemaksuseaduse muudatused, millega sätestatakse vautšeri mõiste ning sellega seotud kauba võõrandamise ja teenuse osutamise käibe toimumise aeg.

Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Kuidas tuua vabaühenduste aruandlus 21. sajandisse?

Millisel kodanikuaktivistil ei oleks tulnud hullunud pilgul hekseldada läbi tosinaid projektinõudeid, eelarveridu ja muud paberimajandust, et arvepidamine korrektne püsiks. 

Vabaühenduste rahajuhtimine on töömahukas ja keeruline tegevus. Kui väikefirma võib piirduda riigile esitatavate aruannetega, siis projektipõhine eluviis esitab vabaühendustele kõrgemad nõudmised. Lisaks tavalisele raamatupidamisele peavad kasumitaotluseta organisatsioonid koostama eelarveid ja aruandeid, millesarnaseid viljelevad erasektoris vaid keskmisest suuremad asutused.

Seejuures puuduvad vabaühendustel vahendid – oskused, aeg ja finantsinfosüsteemid –, millega kõrgendatud nõudmistele vastata. Vabakonna halduskoormuse vähendamiseks arendatakse Eestis juhile mõeldud majandustarkvara BudgetMatador. Kuidas saaks sellise platvormiga nii toetusesaajate kui ka rahastajate elu lihtsustada?

Continue reading

LHV toob ettevõtluskonto turule uue aasta alguses

LHV plaanib jätkuvalt turule tuua eraisikutele suunatud ettevõtluskonto, vajalikud arendused peaksid valmis saama uue aasta alguses.

Algselt plaanis LHV teenuse turule tuua juba sügisel ning seejärel 2018. aasta lõpus, ent plaan lükkus taas mõnevõrra edasi. “Loodame teenuse turule tuua uue aasta alguses,” ütles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum BNS-ile.

Riigikogu võttis möödunud aasta juunis vastu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, mille kohaselt käivitus käesolevast aastast ettevõtluskonto süsteem, mis võimaldab füüsilisel isikul kuni 25 000 euro eest aastas kaupu ja teenuseid müüa, kusjuures konto maksumäär on 20 protsenti, mis hõlmab ka sotsiaalmaksu komponente.

Maksude arvestamine broneeritakse ja kantakse maksu- ja tolliametile (MTA) kohe, kui tulu kommertspankade loodud spetsiaalsele kontole laekub. Maksu hakkab riik seejuures plaani järgi arvutama käibelt ning kulusid maha ei arvata.

Seni ei ole ükski Eesti kommertspank teenust reaalselt pakkuma hakanud.

Continue reading

Konkurentsiseadus ja Raamatupidamine

ETTEVÕTJA käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik.

VAILTSEV MÕJU on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
• oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid
• kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
KAUBATURG on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
VÄHESE TÄHTSUSEGA KOKKULEPE on kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete osatähtsus kaubaturul ei ole suurem kui:
• 15 protsenti vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse igal osalisel;
• 10 protsenti horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse kõigil osalistel kokku;
• 10 protsenti kokkuleppe, tegevuse ja otsuse, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse kui ka horisontaalse kokkuleppe, tegevuse või otsuse tunnused, igal osalisel.
VERTIKAALNE on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae- või hulgiturustus).
HORISONTAALNE on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena.
GRUPIERAND on majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega antud üldine luba käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele vastavate teatud liiki konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.

KOONDUMINE on:

• eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine;
• ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
• ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
• füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
• mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle.
RIIGIABI ANDJA on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik, sealhulgas sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või käesoleva seaduse § 31 lõikes 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
AVALIK ETTEVÕTJA on ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.
RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI REGISTER on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register, kus peetakse arvestust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise ja kasutamise üle.

EKSITAV TEAVE on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.

KONKURENTSIAMET on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks.

RAAMATUPIDAMISE SEADUS:

VARA – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;
KOHUSTUS – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg;
OMAKAPITAL (NETOVARA) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;
TULU – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
KULU – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist;
KASUM (KAHJUM) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe;
EESTI HEA RAAMATUPIDAMISTAVA – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava.
TEGEVJUHTKOND – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus);
KÕRGEM JUHTORGAN – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); MAJANDUSAASTA ARUANDE TAKSONOOMIA – majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.

RAAMATUPIDAMISE ALGDOKUMENT on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:

• dokumendi nimetus ja number;
• koostamise kuupäev;
• Tehingu majanduslik sisu;
• tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
• tehingu osapoolte nimed;
• tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
• majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
• vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

RAAMATUPIDAMISREGISTRID on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.

MAJANDUSAASTA on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).

KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.

KONSOLIDEERIV ÜKSUS on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle.

RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.

TÖÖLEPINGU SEADUS:
TÖÖLEPINGU alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Raamatupidamist võib korraldada kolmel erineval moel:

Teed ise

Kui on väike ettevõtmine, siis võib raamatupidamist ka ise teha. Selleks peab teadma, kuidas raamatupidamist teakse ja selleks võib läbida vastava koolituse.
Ostad sisse raamatupidamise teenuse

Kui raamatupidamise maht ei ole väga suur või nt hooajaliselt kõikuv, siis on mõistlik raamatupidamise teenus sisse osta. Räägime just nimelt teenuse ostust, kus teenuse hinda arvestatakse dokumentide hulga järgi. Sellisel juhul nt kõrghooajal maksad 100 ühiku eest, madalhooajal aga 30 ühiku eest.
Palkad raamatupidaja

Raamatupidaja palkamine on vajalik siis, kui töömaht on suur ja pidev, st 8 tundi päevas ehk täistööaeg. 8 tundi päevas raamatupidamist on päris mahukas raamamatupidamine ja väga tihti ettevõtetel nii suurt mahtu ei ole. Seepärast on raamatupidamist korraldaval inimesel tihti ka teised tööülesanded (nt sekretär, personalijuht vms).

Kuidas raamatupidajat valida?

Enamasti väike-ettevõtjad valivad raamatupidamisteenuse sisseostmise. See on soodsam ja paindlikum viis raamatupidamist korraldada. Valdavalt kasutatakase mõne tuttava või sugulase abi. Üsna tihti on suguvõsas keegi tuttav raamatupidaja, kes siis vajadusel oma teenuseid pakub. Iseenesest on see mõistlik lähenemine, aga arvestama peab sellega, et sa pead sobima inimesega, kellega sa koostööd teed. Tihtipeale tekivad just liiga lähedased suhted ettevõtte juhtimisele kahju ning vahel on seepärast targem leida raamatupidaja leida kusagilt kaugemalt.

Väikese mahu puhul ja tuttava raamatupidajaga on võimalikud erinevad kokkulepped. Võib kokku leppida nii nagu klassikalise teenuse puhul (hind vastavalt dokumentide ja kannete arvule kuus) või siis nn kokkuleppehind (kuus), millele lisandub aastaaruande koostamise hind. Kõik on läbirääkimise küsimus naeratab

Kuidas raamatupidamisega alustada?

Raamatupidamisega alustatakse sisuliselt kohe kui ettevõte on asutatud.

Kõige tähtsam on kokku koguda kõik raamatupidamise dokumendid. Nende põhjal hakkabki kogu raamatupidamine keerlema. Dokumentidega seoses tekib kohe küsimus – kus ja kuidas dokumente säilitatakse?

Üks variant on see, et dokumendid on kõik paberkandjal ja neid hoitakse vastavas kaustas. Raamatupidajale edastatakse dokumendid samuti paberkandjal (kaustad).

Teine variant on, et dokumendid on „pilves“ ehk internetipõhises pilveserveris. See variant võimaldab dokumentidele internetipõhiselt ligi pääseda igal ajal, sh ka raamatupidajal.

Raamatupidamisprogramm

Napilt 10 aastat on möödas ajast, kui firmad otsisid tööle „bilansivõimelist raamatupidajat“. See tähendas seda, et osad raamatupidajad oskasid lihtsalt numbreid sisestada, teised aga oskasid ka bilanssi koostada. Viimased olid eriti hinnas ja said ka oluliselt kõrgemat palka. Oluline on ka märkida, et mõni aeg tagasi tehti ka raamatupidamist käsitsi ja paberil! J

Tänapäeval ei ole bilansi koostamine enam midagi erakordset, sest raamatupidamisprogramm koostab bilansi automaatselt. Programmi võib valida vastavalt vajadusele. Väikese raamatupidamise puhul võib isegi Excelis raamatupidamist teha. Samas võib soovi korral valida mõne spetsiaalse raamatupidamisprogrammi.

Üldjoontes on raamatupidamisprogrammidel nn põhimoodul, millega saab ära teha tavalise igapäevase raamatupidamise ning sellele saab lisada lisamooduleid vastavalt vajadusele. Näiteks kui on suur töötajate arv, siis on otstarbekas kohe alguses hakata kasutama programmi palgamooduliga. Spetsiaalne palgamoodul arvestab täpselt välja kõik palgamaksud, väljamaksed, kinnipidamised, puhkusereservi jms. Käsitsi on selliseid asju suhteliselt keeruline teha.

Raamatupidamisprogramme on väga palju ja otseselt ei oska kiita ega laita. Ise olen kasutanud mitmeid programme ja oskan ütelda, et tegelikult on nende tööpõhimõte sarnane. Peamine küsimus ilmselt on kasutusmugavuses. Vahel võib töö spetsiifikast tulenevalt ette tulla vajadus nn erilahenduste järele.

Toon siinkohal ühe elulise näite. Nimelt pidime raamatupidamistrakvara välja vahetama seoses palgamaksete mooduliga. Meil oli tööle võetud mitusada välismaalastest töötajat, kelle palgaülekanded sai tehtud välismaksetena. Raamatupidamistarkvara haldaval firmal aga palgamoodul välismakseid ei toetanud ja seepärast pidi meie raamatupidaja tegema neid makseid käsitsi. Kuna tarkvarafirma ei plaaninud alanud aastal oma palgamoodulit uuendada, siis selleks, et raamatupidaja ei peaks igakuiselt (12 kuud järjest) käsitsi ülekandeid tegema sadadele töötajatele, otsustasime valida teise tarkvara, kus palgamoodul võimaldas ka välismaksete tegemist. Siinkohal olgu mainitud, et selle ettevõtte algus oli nagu ettevõtetel enamasti – kodukontor, mitte ühtegi töötajat jne. Seega alguses sobis lihtsalt raamatupidamisteenuse sisseostmine. Hiljem, töömahu suurenedes, sai palgatud põhikohaga raamatupidaja. Raamatupidamispogramm(id) said soetatud/uuendatud vastavalt töömahu ja sisulise vajaduse muutumisele.