Numbriline Aasta 2019 Käibemaksuseadus

Käibemaksuseadus

Käibemaksumäär 20% (KMS § 15 lg 1).

Käibemaksumäär 9% (KMS § 15 lg 2).

Käibemaksumäär 0% (KMS § 15 lg 3 ja 4).

Tax free maksuvaba piirmäär 38 eurot (KMS § 5 lg 2 p 2).

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäär 40 000 eurot (KMS § 19 lg 1) kalendriaasta algusest arvates.

Continue reading

Maksu- ja tolliamet selgitab, mis on ettevõtlus, kes peavad ettevõtlustulu deklareerima ja kuidas seda teha.
Maksu- ja tolliamet selgitab, mis on ettevõtlus, kes peavad ettevõtlustulu deklareerima ja kuidas seda teha.

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärk on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Continue reading

Dividendide maksustamine alates 2019

Dividendide maksustamine alates 2019

 

Alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub tulumaksuseaduse (TuMS) § 4 lg 5 ja § 50¹ alusel regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80.

Mis on regulaarselt makstavad dividendid, millele saab 2019. ja 2020. aastal madalamat maksumäära kohaldada?

Residendist äriühing saab madalamat maksumäära 14/86 rakendada:

1. 2019. aastal ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu;

2. 2020. aastal ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu. (TuMS § 61 lg 53)

Continue reading

Maksu- ja tolliamet (MTA) on koostanud äriühingu osanikele abistava juhendmaterjali, mis aitaks eristada äriühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid ning neid vastavalt maksustada.

Juhatuse liikme tasu
Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised (võlaõigusseaduse § 28 lg 1). Eeltoodust tulenevalt juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu[1]. Kui pooled ei ole tasu suuruses eraldi kokku leppinud, on juhatuse liikmel õigus saada mõistlikku tasu[2].

Continue reading

Ettevõtlusega alustamine takerdub tihti algkapitali puudumise või vajaliku suurema investeeringu taha. Ettevõtte eduraamatu autor Krista Teearu toob välja peamised võimalused ettevõtte finantseerimiseks ning nendega seonduvad riskid.

Ettevõtte käibevara ja põhivara (bilansi aktiva pool) finantseeritakse omanike (bilansi passiva poole omakapitali osa) ja laenuandjate (bilansi passiva poole kohustuste osa) poolt. Iga vara peab olema millegi arvelt finantseeritud, muidu bilanss ei klapiks.

Kui põhivara ostmiseks raha vajamine on arusaadav, siis käibekapitali finantseerimise vajadus on raskemini mõistetav. Aga sellest oleks vaja aru saada.

Ettevõtte käibekapital koosneb varade poolel käibevarast rahast, nõuetest ostjatele, muudest nõuetest, laovarudest ning võlgade poolelt – võlad tarnijatele, võlad töötajatele, maksuvõlad. Kui võlausaldajad annavad sulle maksmiseks aega 30 päeva ja kliendid maksavad alles 45 päeva pärast, siis on sul vaja enne raha oma arvete maksmiseks kui klientidelt raha laekub.

Continue reading

Rahandusministeerium on koostanud uue maksukohustuslaste registri põhimääruse eelnõu, millega korrastatakse maksu- ja tolliameti peetavate andmete ja registrite regulatsiooni. Eelnõu ei too maksukohustuslastele kaasa täiendavaid õiguseid ega kohustusi.

Maksukohustuslaste registri põhimäärusega sätestatakse üldsätted, registri koosseis ja andmekoosseisud, andmete töötlemise kord, registri vastutav ja volitatud töötlejad, andmete kaitse ja järelevalve, samuti registri rahastamine ja likvideerimine. Eelnõuga reguleeritakse näiteks tööta

mise registriga seonduvaid reegleid.

Continue reading

Laieneb isikute ring, kellel on õigus deklareerida kauba importimisel tasumisele kuuluvat käibemaksu käibedeklaratsioonil

Käibemaksuseaduse §-s 38 on sätestatud käibemaksu tasumise kord ja importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse kasutamise tingimused. 2019. aasta 1. jaanuaril ja 1. veebruaril jõustuvad käibemaksuseaduses muudatused, millega laiendatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust omavate isikute ringi ja lihtsustatakse selle õiguse kasutamise tingimusi.
Kõige olulisem muudatus on see, et alates 1. jaanuarist 2019 saavad muude nõutavate tingimuste täitmisel impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse ka need maksukohustuslased, kelle eelneva 12 kuu kogukäibe hulgas puudus 0% käibemaksuga maksustatav käive. Kuni 2018. aasta lõpuni ei saa impordi käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigust kasutada maksukohustuslased, kelle viimase 12 kuu kogukäibest on olnud nullmääraga maksustatud alla 50%.
Continue reading

Mis muutub käibemaksuseaduses alates 01.01.2019?

1. jaanuaril 2019 ja 1. veebruaril 2019 jõustuvad käibemaksuseaduses muudatused, millega laiendatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust omavate isikute ringi ja lihtsustatakse selle õiguse kasutamise tingimusi.

1. jaanuaril 2019 jõustub käibemaksuseaduses muudatus, millega tekib ettevõtjal, kes osutab väikeses mahus piiriüleselt digiteenust, võimalus maksustamisel järgida oma asukohariigi reegleid.

1. jaanuaril 2019 jõustuvad käibemaksuseaduse muudatused, millega sätestatakse vautšeri mõiste ning sellega seotud kauba võõrandamise ja teenuse osutamise käibe toimumise aeg.

Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Kuidas tuua vabaühenduste aruandlus 21. sajandisse?

Millisel kodanikuaktivistil ei oleks tulnud hullunud pilgul hekseldada läbi tosinaid projektinõudeid, eelarveridu ja muud paberimajandust, et arvepidamine korrektne püsiks. 

Vabaühenduste rahajuhtimine on töömahukas ja keeruline tegevus. Kui väikefirma võib piirduda riigile esitatavate aruannetega, siis projektipõhine eluviis esitab vabaühendustele kõrgemad nõudmised. Lisaks tavalisele raamatupidamisele peavad kasumitaotluseta organisatsioonid koostama eelarveid ja aruandeid, millesarnaseid viljelevad erasektoris vaid keskmisest suuremad asutused.

Seejuures puuduvad vabaühendustel vahendid – oskused, aeg ja finantsinfosüsteemid –, millega kõrgendatud nõudmistele vastata. Vabakonna halduskoormuse vähendamiseks arendatakse Eestis juhile mõeldud majandustarkvara BudgetMatador. Kuidas saaks sellise platvormiga nii toetusesaajate kui ka rahastajate elu lihtsustada?

Continue reading

LHV toob ettevõtluskonto turule uue aasta alguses

LHV plaanib jätkuvalt turule tuua eraisikutele suunatud ettevõtluskonto, vajalikud arendused peaksid valmis saama uue aasta alguses.

Algselt plaanis LHV teenuse turule tuua juba sügisel ning seejärel 2018. aasta lõpus, ent plaan lükkus taas mõnevõrra edasi. “Loodame teenuse turule tuua uue aasta alguses,” ütles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum BNS-ile.

Riigikogu võttis möödunud aasta juunis vastu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, mille kohaselt käivitus käesolevast aastast ettevõtluskonto süsteem, mis võimaldab füüsilisel isikul kuni 25 000 euro eest aastas kaupu ja teenuseid müüa, kusjuures konto maksumäär on 20 protsenti, mis hõlmab ka sotsiaalmaksu komponente.

Maksude arvestamine broneeritakse ja kantakse maksu- ja tolliametile (MTA) kohe, kui tulu kommertspankade loodud spetsiaalsele kontole laekub. Maksu hakkab riik seejuures plaani järgi arvutama käibelt ning kulusid maha ei arvata.

Seni ei ole ükski Eesti kommertspank teenust reaalselt pakkuma hakanud.

Continue reading