Äriidee

Äriidee

Ettevõtlusega alustamiseks on esmalt vaja ideed. Kasvõi ideed sellest, et soovid olla ettevõtja, sest ettevõtjaks ei saa vägisi hakata. Hing peab olema hakkamist ja tahtmist täis, sest muidu pole isegi mõtet alustada. Vägisi punnitatud asjad ei kipu tavaliselt vilja kandma.

Kui oled enda jaoks selgeks teinud, et jah, soovid olla ettevõtja, ise majandada ja vastutada, siis see on juba hea algus. Nüüd järgmisena peaksid mõtlema, mida sa siis tegema hakkad. Ei maksa kohe mõelda sellele, millega paljud on terve varanduse teeninud. Et kui kulla hind on kõrge, siis kullafirmaga võiks palju raha kokku ajada. Või et oled kuulnud, et Venemaa transiit on hea bisnes. Kindlasti ei tohi alustada sellistest valdkondadest, kus on mängus väga suured rahad, sest see äri on ka väga karm. Selles äris on julm konkurents ja tihtipeale jäävad seal ka inimesed kadunuks.. Seega oleks tark tegu alustada väiksematest asjadest, millest on lihtsam aru saada. Näiteks väikese müügipunkti pidamine on lihtsamalt arusaadav – selleks vajad sa müügipinda, sisseseadet, kaupa, ehk mingit tegevusluba ja põhimõtteliselt võidki äriga pihta hakata. Või siis võid alati midagi kasvatada ja selle rahaks teha. Loomulikult kõige tähtsam selle asja juures on see, et pead lähtuma iseendast. Sina oled ju see, kes hakkab ettevõtjaks, seega lähtu sellest, mida sa oskad teha või mida sulle meeldib teha või mida sa tahaksid teha. Kui sa oled näiteks eluaeg olnud metallitöö peal ja see meeldib sulle, siis võid selle ala peale jäädagi ja teenida sellesama tööga iseendale raha. Sellisel juhul pead vaid läbi mõtlema, kus sa seda tööd teha saad (ruumid, seadmed) ja kellele sa oma teenust müüd. Kui sulle meeldiks maasikaid kasvatada, siis vajad maalappi, maasikataimi, nobedaid näppe ja turustuskanaleid.

Kõige olulisem oma äriidee puhul on, et see idee tuleb alati lõpuni mõelda. Väga palju vigu tehaksegi just sellega, et tuleb idee midagi teha, aga ei tehta endale selgeks, kas sellel idee tulemusena sündinud tootel on ka turgu. Ei ole isegi selget ettekujutust, kellele või kuhu seda toodet peaks müüma. Selle tulemusena juhtub tihtipeale nii, et hakatakse õhinaga mingit asja tegema ning siis selgub, et rahalootust sellest tegevusest ei ole ning mingil hetkel enam ei pingutatagi ja asi lihtsalt hääbub. Enamasti kaasnevad igasuguse tegevusega ka kulud ning kui tulu ei tule, siis jäädakse ju miinusesse. Sisuliselt on see äri lõpp.

Toon siinkohal ühe näite mehest, kes otsustas kümmekond aastat tagasi hakata ärimeheks. Algas kõik sellest, et tema elukoha lähedal seisis suure maantee ääres üks tühi müügipaviljon. Ja nii tuligi mehel mõte alustada oma šašlõkiäriga! Raha tal ei olnud ja seepärast võttis ta sugulastelt laenu. Seletas neile ära, kui hea plaan tal on ja saigi raha! Nüüd, kui korraga oli käes nii palju raha, mida tal juba tükk aega polnud olnud, läks asi hulluks kätte. Umbes poole raha eest ostis ta lambad ja teise poole eest Balsnacki krõpsud. Ehk siis ühe korraga tõi autotäie lambaliha ja teise korraga autotäie krõpsu. Ise sealjuures oli maruõnnelik ja õhinat täis. Lambaliha pandi kõik marinaadi ja seda tuli ilmatu hulk. Muidugi osteti ikka papptaldrikud ja plastkahvlid/noad ka. Ja ega polnudki muud kui reklaamsilt pandi tee äärde ja läkski müügiks. Tegelikult ju midagi osteti ka, aga väga kasinalt. Krõpsu ei ostetud peaaegu üldse. Viimase raha eest ostis algaja ärimees odavat õlut, et vähemasti kohalikud külamehed käiksid kioskit külastamas. Aga äri ei läinud ikkagi. Ja ega lambaliha marinaadis lõpmatuseni ka ei seisa ja seda oli ikka veel väga palju alles.

Paari päeva pärast tuli mehel mõte, et peaks mingile vabaõhuüritusele minema ja kuna seal on palju rahvast, siis kindlasti äri läheb. Aga nüüd juba ei olnud enam raha sellekski, et üritusel müügimaksu maksta. Eks tuttavad aitasid hädast välja ja kuidagi ikka sai platsile. Aga juhtus see, millega ei osatud arvestada. Oli tüüpiline Eesti suvepäev, kui taevast kallas vihma ja ei läinud seal šašlõkk ega õlu ega krõpsud.. Ainus, millega oleks võinud suurt raha teenida, oleks olnud kuum tee. Aga teed ei olnud ja muu kauba eest ei saanud isegi nii palju raha, et seda platsitasugi tagasi teenida.

Põhimõtteliselt lõppes kogu see äri sama kiiresti kui ta üldse alata jõudis. Jäi mälestus ärist ning võlad. Ja ma tean ka seda, et seal peres söödi krõpse veel peaaegu terve aasta..

Niisiis – isegi kui sul on raha või keegi laenab sulle raha äri alustamiseks, tuleb seda targasti kasutada. Mõtle oma äriprotsess algusest lõpuni põhjalikult läbi ja siis tuleb ka korralik tulemus!