Kas kõik kinnisvara ühisrahastused on samasugused

Eestlastele meeldib kinnisvarasse investeerida. See on tõdemus, mida kinnitavad statistika ja investeerimisspetsialistid. Kinnisvarasse investeerimine on täiesti õigustatud, sest erinevalt aktsiaturust, kus isegi kõige osavamad ja kogenumad investorid vahetevahel põruda võivad, on kinnisvara stabiilsem ja pakub pikas perspektiivis tootlust.

Kinnisvarasse investeerimise plussid ja miinused

Muidugi on kinnisvarasse investeerimisel ka omad miinused. Esiteks on see erinevalt paljudest teistest variantidest tunduvalt kõrgema sisenemisbarjääriga – algkapitali on vaja rohkem kui näiteks aktsiaturule sisenemiseks. Vastuargument on muidugi see, et peale esialgset investeeringut on igakuine sissetulek ja tootlus – kui räägime rendi- ja üüripindadest – peaaegu et kindlad. Kuid see toobki meid teise kinnisvara miinuse juurde: aeg.

Continue reading

Kõik LHV kasvukonto investeeringud teenisid aasta esimese kolme kuuga kasumit

LHV kasvukonto on üks lihtsamaid viise investeerimisega alustamiseks, sest kasutades mikroinvesteerimist toimub raha investeerimine passiivselt tehtud kaardimaksete pealt. Loomulikult on olemas ka võimalus kontole ise sissemakseid tehes otse investeerida. Kasvukontoga saab raha paigutada laiapõhjalistesse indeksfondidesse ja peale sobivate fondide valimise ei pea investor ise suurt midagi rohkem tegema.

Tänavuse aasta esimese kvartali tulemused annavad nüüd kasvukonto omanikele lisaks lihtsusele taas ka käega katsuvaid tulemusi.

Continue reading

Varsti saab Eestis pangaülekannet teha teades vaid raha saaja telefoninumbrit

Järgmisel aastal on plaanis tuua turule teenus, mis võimaldab saata pankadevahelisi rahaküsimissõnumeid.

Pangad plaanivad lähiajal turule tuua uusi makseteenuseid, näiteks saab alates selle aasta lõpust ühest pangast teise raha kanda vaid saaja mobiiltelefoni numbrit kasutades.

Uued teenused tulevad turule maksekeskkonna foorumi juurde loodud töörühma initsiatiivil. Töörühma kuuluvad Eesti Panga, suuremate kommertspankade, kaupmeeste ja tarbijate esindajad, teatas Eesti Pank.

Järgmisel aastal on plaanis tuua turule teenus, mis võimaldab saata pankadevahelisi rahaküsimissõnumeid.

Continue reading

Mis asi on EBITDA ja milleks seda kasutatakse

EBITDA lühendist on tõenäoliselt kuulnud iga natukenegi ettevõtluse või finantsasjadega kokku puutunud inimene.

Lühend tuleneb ingliskeelsest väljendist Earnings before interest, taxes, depreciation, and amortization ehk kasum enne intresse, makse ja kulumit. Lihtsalt öeldes näitab see ettevõtte võimet raha teenida, sõltumata firma kohustustest võlausaldajatele, amortisatsioonist ja tulumaksukulust. Ent milleks see ikkagi hea on ja kas või kuidas seda kasutama peaks?

Continue reading

Peeter Koppel Rahatrükk on läbi Nüüd on siis korras jah

Peeter Koppel: Rahatrükk on läbi. Nüüd on siis korras, jah?

Möödunud aasta lõpus tõsteti šampanjaklaase ja tähistati kahe aastakümne möödumist ühisvaluuta euro loomisest. Ühtlasi oldi varem juba teatatud, et Euroopa Keskpanga (ECB) rahatrükiprogramm saab (uue) aasta algusest läbi.

Need mõlemad paistavad justkui pidulike sündmustena ning kõlbaks nagu klaase kõlistada küll? Minu arvates võiks euroga seoses igasuguse tähistamisega piiri pidada, sest nii euro ise kui rahatrükk ei ole projektid, mida oleks võimalik õnnestunuteks lugeda.

Ma saan ka aru, et selline seisukoht on veidi ketserlik, kuid ma kinnitan: nende hulgas, kes peavad igapäevaselt finantsturgudega kokku puutuma, on sageli ka oluliselt karmimaid hinnanguid.

Lisaks ei saa ma ka hästi aru, kust pärineb lähenemine, et mõni projekt peaks olema kriitikast vabastatud? Ilma kriitikata ei ole probleemseid kohti võimalik identifitseerida ning seega ka mitte paranda.

Continue reading

1968. aastal jõudis Marylandi ülikooli psühholoogiaprofessor Edwin Locke järelduseni

Eesmärgid on vajalikud kõigile, kes püüdlevad kõrgemate sihtide poole. Oma organisatsioonis eesmärke püstitades tasub aga olla ettevaatlik, sest eesmärgid võivad põhjustada ebaeetilist käitumist, koostöö vähenemist, motivatsiooni kahanemist ja muid juhtimisprobleeme.

1968. aastal jõudis Marylandi ülikooli psühholoogiaprofessor Edwin Locke järelduseni, et raskesti saavutatavad eesmärgid mõjutavad tulemuslikkust tõhusamalt kui kergesti saavutatavad eesmärgid. Teiseks, selgelt sõnastatud raskesti saavutatavad eesmärgid toetavad tulemusteni jõudmist veelgi rohkem kui ebamääraselt sõnastatud eesmärgid. Ehkki tulemuseesmärgistamine sai alguse juba 1970ndatel Intelis, on seda siiani kõige efektiivsemalt alates 1999. aastast juurutanud Google.

Raamatus „Mõõda seda, mis loeb“ selgitab John Doerr, kuidas eesmärgid kohe oodatavate tulemustega siduda. See tähendab, et lisaks sellele, mida soovitakse saavutada, pannakse kohe ka kirja, kuidas eesmärgini jõutakse ning tulemust mõõdetakse. Et kogu organisatsioon keskenduks vaid olulisele, erineb tulemuseesmärgistamine tavapärasest eesmärgipõhisest juhtimisest selle poolest, et eesmärke seatakse lühiajalisemalt (kas kvartaalselt või igakuiselt), kõikide töötajate (ka tegevjuhi) eesmärgid on kõikidele kolleegidele avalikud, eesmärgid on inspireerivad ja ambitsioonikad ega ole seotud boonuse teenimise võimaluste ja tulevase palgatõusuga.

Tulemuseesmärgistamise juurutamine algab organisatsiooni juhtimiskultuuri muutmisest ning asendab iga-aastased arenguvestlused pideva tagasiside andmisega. See tähendab, et juht ei ole enam tehtud tööde ülekontrollija, vaid mentor, kes toetab töötaja arengut. Samuti lasub igal töötajal kohustus anda oma juhile tagasisidet, kas juht ikka toetab piisavalt tema arengut või veel mitte.

Raamatu suur väärtus on, et selles leidub ridamisi kõnekaid elulisi näiteid, kuidas nii suur- kui ka väikeettevõtjad on tulemuseesmärgistamist juba edukalt rakendanud. Lisaks antakse detailne Google’i kaasusel põhinev näidis, kuidas tulemuseesmärgistamist oma organisatsioonis juurutada ning millistest vigadest hoiduda.

Nagu kõiki juhtimissüsteeme, on ka tulemuseesmärgistamist võimalik rakendada kas hästi või halvasti. Raamatu „Mõõda seda, mis loeb“ eesmärk on aidata teil seda soovi korral väga hästi teha.

Autor: Paavo Siimann
„Mõõda seda, mis loeb. Kuidas Google, Bono ja Gatesi fond eesmärkide ja võtmetulemuste abil kogu maailmas rokivad“

Legendaarne riskikapitalist John Doerr avaldab saladuse, kuidas eesmärgipüstitamise süsteem OKR (ingl Objectives and Key Results, eesmärgid ja võtmetulemused) on aidanud sellistel suurtel tehnoloogiahiidudel nagu Google ja Intel saavutada plahvatuslikku kasvu — ja kuidas see võib aidata organisatsioonil suurepäraste tulemusteni jõuda.

Doerr selgitab, kuidas siduda eesmärgid tulemustega. See tähendab, et kirja pannakse eesmärgid; viisid, kuidas nendeni jõuda; ning tulemusmõõdikud. Seejuures on kõigi töötajate eesmärgid, sh peadirektori omad tervele organisatsioonile teada.

Passiivne Sissetulek Investeering Raha Teenimine Tulu Teenimine

Passiivne Sissetulek

Passiivsest sissetulekust räägitakse palju ja ilmselt mõlgub nii mõnelgi meelel passiivse sissetuleku saavutamine. Kuidas seda saavutada ja kui keeruline see on?

Nii nagu nimetus ütleb, siis passiivse sissetuleku puhul on tegemist tuluga, mille saamiseks ei ole vajalik aktiivne tegevus. Üldjuhul peetakse silmas seda, et raha saamiseks ei ole vaja “süsteemi” märkimisväärselt palju sekkuda. Võib ütelda ka, et see on sissetulek, mis tiksub samal ajal kui sa ise puhkad. Laias laastus nii vahva see passiivne tulu ongi, aga enne seda, kui raha tulema hakkab, on selleks vaja vajalik “süsteem” luua ning tööle panna.

Continue reading

7 kindlat nippi, kuidas jätta endast hea esmamulje

Continue reading