Riskianalüüs (riskide hindamine ja ohjamine)

Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga.

Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne kui need töötajaid kahjustavad ning mõelda ka lahendustele. Riskianalüüsi praktiliseks osaks ongi ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.

Continue reading

Kaasaegne raamatupidamine, kaasaegne andmesisestus, kaasaegne raamatupidaja

Kaasaegne raamatupidamine koosneb minu jaoks kolmest olulisest osast:

  1. kaasaegne andmesisestus – automatiseerimine, programmide koostöö ja efektiivsus,
  2. kaasaegne finantsinfo – andmete kasutamine väärtusliku info saamiseks ja selle tõlkimine ettevõtjale arusaadavasse keelde,
  3. kaasaegne raamatupidaja – lisaks tasemel erialastele teadmistele on ta ka hea suhtleja ja oskab hästi programme kasutada.

Kõik kolm on olulised!

Esimest ja teist ei saa kuidagi saavutada ilma pädeva raamatupidajata ja kui raamatupidaja ei suuda pakkuda kiiret andmesisestust ja väärtuslikku infot, siis on ta konkurentsist välja kukkumas ja tema sissetulek on väike.

Continue reading

Töötaja Registreerimine EMTA Eesti Maksu ja Tolliametis - Töötaja register

Kõik töölepingu alusel töötavad inimesed, käsundus- ja töövõtulepinguga töötavad inimesed ning tasu saavad juhatuse liikmed tuleb registreerida Maksuameti töötamise registris (lisaks veel mõned vähemlevinud variandid).

Kes neid andmeid kasutavad?

Töötamise registri andmeid kasutavad erinevad riigiasutused – Haigekassa ravikindlustuse määramiseks, Töötukassa hüvitiste arvestamiseks, Maksuamet maksude kontrollimiseks jne.

Samuti saab töötaja ise sealt kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud. Kahjuks ravikindlustuse kehtivust sealt ei näe, seda peab ikka eraldi uurima.

Continue reading

Numbriline Aasta 2019 Käibemaksuseadus

Käibemaksuseadus

Käibemaksumäär 20% (KMS § 15 lg 1).

Käibemaksumäär 9% (KMS § 15 lg 2).

Käibemaksumäär 0% (KMS § 15 lg 3 ja 4).

Tax free maksuvaba piirmäär 38 eurot (KMS § 5 lg 2 p 2).

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäär 40 000 eurot (KMS § 19 lg 1) kalendriaasta algusest arvates.

Continue reading

Maksu- ja tolliamet selgitab, mis on ettevõtlus, kes peavad ettevõtlustulu deklareerima ja kuidas seda teha.
Maksu- ja tolliamet selgitab, mis on ettevõtlus, kes peavad ettevõtlustulu deklareerima ja kuidas seda teha.

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärk on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Continue reading

Dividendide maksustamine alates 2019

Dividendide maksustamine alates 2019

 

Alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub tulumaksuseaduse (TuMS) § 4 lg 5 ja § 50¹ alusel regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80.

Mis on regulaarselt makstavad dividendid, millele saab 2019. ja 2020. aastal madalamat maksumäära kohaldada?

Residendist äriühing saab madalamat maksumäära 14/86 rakendada:

1. 2019. aastal ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu;

2. 2020. aastal ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu. (TuMS § 61 lg 53)

Continue reading

Maksu- ja tolliamet (MTA) on koostanud äriühingu osanikele abistava juhendmaterjali, mis aitaks eristada äriühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid ning neid vastavalt maksustada.

Juhatuse liikme tasu
Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised (võlaõigusseaduse § 28 lg 1). Eeltoodust tulenevalt juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu[1]. Kui pooled ei ole tasu suuruses eraldi kokku leppinud, on juhatuse liikmel õigus saada mõistlikku tasu[2].

Continue reading

Ettevõtlusega alustamine takerdub tihti algkapitali puudumise või vajaliku suurema investeeringu taha. Ettevõtte eduraamatu autor Krista Teearu toob välja peamised võimalused ettevõtte finantseerimiseks ning nendega seonduvad riskid.

Ettevõtte käibevara ja põhivara (bilansi aktiva pool) finantseeritakse omanike (bilansi passiva poole omakapitali osa) ja laenuandjate (bilansi passiva poole kohustuste osa) poolt. Iga vara peab olema millegi arvelt finantseeritud, muidu bilanss ei klapiks.

Kui põhivara ostmiseks raha vajamine on arusaadav, siis käibekapitali finantseerimise vajadus on raskemini mõistetav. Aga sellest oleks vaja aru saada.

Ettevõtte käibekapital koosneb varade poolel käibevarast rahast, nõuetest ostjatele, muudest nõuetest, laovarudest ning võlgade poolelt – võlad tarnijatele, võlad töötajatele, maksuvõlad. Kui võlausaldajad annavad sulle maksmiseks aega 30 päeva ja kliendid maksavad alles 45 päeva pärast, siis on sul vaja enne raha oma arvete maksmiseks kui klientidelt raha laekub.

Continue reading

Rahandusministeerium on koostanud uue maksukohustuslaste registri põhimääruse eelnõu, millega korrastatakse maksu- ja tolliameti peetavate andmete ja registrite regulatsiooni. Eelnõu ei too maksukohustuslastele kaasa täiendavaid õiguseid ega kohustusi.

Maksukohustuslaste registri põhimäärusega sätestatakse üldsätted, registri koosseis ja andmekoosseisud, andmete töötlemise kord, registri vastutav ja volitatud töötlejad, andmete kaitse ja järelevalve, samuti registri rahastamine ja likvideerimine. Eelnõuga reguleeritakse näiteks tööta

mise registriga seonduvaid reegleid.

Continue reading

Laieneb isikute ring, kellel on õigus deklareerida kauba importimisel tasumisele kuuluvat käibemaksu käibedeklaratsioonil

Käibemaksuseaduse §-s 38 on sätestatud käibemaksu tasumise kord ja importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse kasutamise tingimused. 2019. aasta 1. jaanuaril ja 1. veebruaril jõustuvad käibemaksuseaduses muudatused, millega laiendatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust omavate isikute ringi ja lihtsustatakse selle õiguse kasutamise tingimusi.
Kõige olulisem muudatus on see, et alates 1. jaanuarist 2019 saavad muude nõutavate tingimuste täitmisel impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse ka need maksukohustuslased, kelle eelneva 12 kuu kogukäibe hulgas puudus 0% käibemaksuga maksustatav käive. Kuni 2018. aasta lõpuni ei saa impordi käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigust kasutada maksukohustuslased, kelle viimase 12 kuu kogukäibest on olnud nullmääraga maksustatud alla 50%.
Continue reading