Mis on Mentorlusprojekt EAS Mentorlusprojekti esee, kordinaator Eesti Töötukassa

Mis on Mentorlusprojekt? EAS Mentorlusprojekti esee, kordinaator Eesti Töötukassa

 

Mentorlusprojekt EAS toetusel võib kesta perioodil 1-6 kuud. Mentorlusperioodi üleseehitus on keeruline ja nõuab Mentori ja Mentee vahelist koostööd. Mõnikord teostatakse mentorlust ainult 6-10 tundi. Tuntumad mentored on EAS ja Intelligentne Mentorlus. Mentorlusprojektis tuleb panna kirja Mentor, Mentee ja Ettevõte ning projekti koridinaator. Projekti kordinaatoriks võib olla Eesti töötukassa, kuna Töötukassa annab ja eraldab raha 2 aasta jooksul ettevõtte loomisest, kui inimene on olnud töötu ja loonud ettevõtte taodeldes Eesti Töötukassalt toetust ettevõtte loomisel.

 

Mentorlusprojektis pannakse kirja esmased eesmärgid: näiteks: Kasvatada käivet kuni 50%. Tehakse kokkuvõte perioodist ja kirjutatakse Mentori ja Mentee omavahelised kokkuvõtted. Esmased eesmärgid pannakse kirja ajavahemikku sobitades ja kirjeldatakse ära täpne kuupäevade arv ja tundide või kuude arv, millal Mentorlusprojekt aset leiab.

 

Mentor aitab teha järgmised sammud nagu: maksta sisse protsentuaalselt kogu osakapital ettevõtluskasumist, dividentidest või palgast. Samuti võib inimene maksta sisse osakapitali ettevõtte juhina erakontolt. Töötukassa keelab rangelt muid makse osakapitali osas, kui ainult ettevõtja erakontolt. Selle järel tuleb esitada andmed äriregistrile www.rik..ee.

 Continue reading

Kas kõik kinnisvara ühisrahastused on samasugused

Eestlastele meeldib kinnisvarasse investeerida. See on tõdemus, mida kinnitavad statistika ja investeerimisspetsialistid. Kinnisvarasse investeerimine on täiesti õigustatud, sest erinevalt aktsiaturust, kus isegi kõige osavamad ja kogenumad investorid vahetevahel põruda võivad, on kinnisvara stabiilsem ja pakub pikas perspektiivis tootlust.

Kinnisvarasse investeerimise plussid ja miinused

Muidugi on kinnisvarasse investeerimisel ka omad miinused. Esiteks on see erinevalt paljudest teistest variantidest tunduvalt kõrgema sisenemisbarjääriga – algkapitali on vaja rohkem kui näiteks aktsiaturule sisenemiseks. Vastuargument on muidugi see, et peale esialgset investeeringut on igakuine sissetulek ja tootlus – kui räägime rendi- ja üüripindadest – peaaegu et kindlad. Kuid see toobki meid teise kinnisvara miinuse juurde: aeg.

Continue reading

Kõik LHV kasvukonto investeeringud teenisid aasta esimese kolme kuuga kasumit

LHV kasvukonto on üks lihtsamaid viise investeerimisega alustamiseks, sest kasutades mikroinvesteerimist toimub raha investeerimine passiivselt tehtud kaardimaksete pealt. Loomulikult on olemas ka võimalus kontole ise sissemakseid tehes otse investeerida. Kasvukontoga saab raha paigutada laiapõhjalistesse indeksfondidesse ja peale sobivate fondide valimise ei pea investor ise suurt midagi rohkem tegema.

Tänavuse aasta esimese kvartali tulemused annavad nüüd kasvukonto omanikele lisaks lihtsusele taas ka käega katsuvaid tulemusi.

Continue reading

Varsti saab Eestis pangaülekannet teha teades vaid raha saaja telefoninumbrit

Järgmisel aastal on plaanis tuua turule teenus, mis võimaldab saata pankadevahelisi rahaküsimissõnumeid.

Pangad plaanivad lähiajal turule tuua uusi makseteenuseid, näiteks saab alates selle aasta lõpust ühest pangast teise raha kanda vaid saaja mobiiltelefoni numbrit kasutades.

Uued teenused tulevad turule maksekeskkonna foorumi juurde loodud töörühma initsiatiivil. Töörühma kuuluvad Eesti Panga, suuremate kommertspankade, kaupmeeste ja tarbijate esindajad, teatas Eesti Pank.

Järgmisel aastal on plaanis tuua turule teenus, mis võimaldab saata pankadevahelisi rahaküsimissõnumeid.

Continue reading

Milliste nõksudega telefonimüüjad sind õnge võtta püüavad

Igaüks on saanud kõne mõnelt telefonimüüjalt, kes püüab raamatuid, vitamiine või unerohtu telefoni teel maha müüa. Kindlasti on tegemist keerulise ametiga, millel on aga ka omad nõksud, kuidas täpselt inimese hinge pugeda ja ikkagi temaga kaubale saada.

Selle töö telgitagustest rääkis meile Sellutions tegevjuht Hans Elias, kes on telefoni teel tooteid ja teenuseid müünud viimased 10 aastat.

Paraku oleme kõik üsna ette aimatavad

Selleks, et müügitöö ka algajatel paremini läheks on telefonimüüjate tarbeks ette valmistatud vestluse käik ehk script.

Script on põhimõtteliselt ettekirjutatud müügikõne, sest väga suures osas on võimalik ette planeerida, kuidas inimesed reageerivad, mida ütlevad ja mis vastuväiteid välja toovad,” selgitas Elias.

Ettevalmistatud müügikõnet vajavad tema kinnitusel ennekõike alustavad müügiagendid ning see kulub marjaks ära ka uue müügiprojekti alustamisel, et tekitada sujuv vestlus ning kontroll kõne üle.

Esiteks kirjutatakse välja kogu müügiagendi jutt ehk info, mida on vaja välja uurida ja mida on vaja edasi anda ja seejärel pannakse kirja müügiagendi ja kliendi vahel planeeritav vestlus ja potentsiaalsed vastused ning erinevad stsenaariumid, kuidas mingi vastuse või info korral käituda.

 

Katsetatakse sõprade-tuttavate peal

Telefonikõne ettevalmistamine käib väga suures osas tuginedes kogemustele, inimpsühholoogiale ja näputäiele katse-eksitusmeetoditele. Kui müügikõne on paika pandud, siis harjutab meeskond seda teineteise ja seejärel oma pereliikmete, sõprade ja tuttavate peal. Nii on võimalik vaim valmis panna kõiksuguste vastuväidete tarvis.

Heas scriptis peaks kindlasti olema lisaks standardsele tervitusele ja helistamise põhjusele ka huvi tekitamine.

Continue reading

Tänapäeva moodsal info-ja meediamaastikul on reklaami viimine potensiaalsele ostjale aina raskem. Klient tuleb ise üles leida ja talle selgeks teha, miks on just see toode või teenus talle parim. Läbi aegade on olnud turundus televisiooni ning teiste infokanalite kaudu edukas, kuid nüüd on trendid muutumas ning inimesed ei veeda telekat vaadates enam nii palju aega kui vanasti. Raadiot kuulatakse ainult autos ning välireklaami piiratakse ning kõigele lisaks on sellised reklaamid kallid ning tihti ei pruugi need isegi kliendini jõuda. Seoses Interneti tormilise arenguga ning inimeste harjumuste muutumisega, on arenenud just Internet üheks suurimaks võimaluseks kliendini jõudmiseks ning enda tutvustamiseks.
Continue reading

1. SISSEJUHATUS

Tänapäevane ettevõtja, toote või teenuse müüja seisab silmitsi kiiremate muutustega kui kunagi varem. Tarbijani on üha raskem jõuda kuna infomüra kasvab ja valikute hulk on aetud ebanormaalselt kõrgeks.Samas väheneb aeg selles kõiges orienteerumiseks. Juba kolmkümmend aastat tagasi ütles Peter Drucker, et ettevõtte kaheks peamiseks funktsiooniks on innovatsioon ja turundus (artikkel 8).  Kuldsed sõnad, mida ei saa eirata ka praegusel hetkel. Kuid ühiskonna tormilise arengu juures võib nüüd rääkida olulistest muutusest turunduses. 90-ndate aastate keskel hakkas aset leidma põhimõtteline muutus turunduse fundamentaalsete aspektide käsitlemisel. Oluline on endale teadvustada, et  kuigi turunduskompleksi mõistmine ja selle aluseks võtmine turundustegevuses on vajalik, tuleb samaaegselt olla  kursis uute paradigmadega ja turunduse suundadadega, millest üheks on suhteturunduse kontseptsioon. Siinkohal tasub ära märkida, et  ka suhteturunduse kontseptsiooni alustalad on võrreldes 90ndate alguse seisukohtadega tänaseks muutunud. („Turunduskompleksist suhteturunduseni: paradigma muutuseni turunduses“, Hirvoja, M., 2003) Käesolevas referaadis tehakse ülevaade turunduse senisest arengust (paljud ettevõtted rakendavad senini aastatetaguseid võtteid) ning käsitletakse uusi teooriaid ning reaalseid võtteid turunduses, mida võib asetada üldnimetaja suhteturundus alla. Vaatluse all on käesolev ajahetk kõigi oma võimaluste ja kitsendustega.Continue reading

Sissejuhatus

 

Business webe eristatakse vastavalt kahele peamisele mõõtmele: kontroll ja väärtuse integratsioon. Kontroll on seotud majandusega. Mõned b-webid on hierarhilised; neil on juht, kes kontrollib väärtuspakkumise sisu, hinnakujundust ja tehingute voolu. Teised b-webid organiseeruvad ise. Turg ja selle dünaamika defineerivad toodete ja teenuste väärtuse ja hinna. Mõned b-webid keskenduvad kõrgele väärtusintegratsioonile, mis tähendab, et nad korraldavad spetsiifilise toote või teenuse pakkumise tootmist (nt autod, arvutid, konsultatsiooniteenused) integreerides väärtuspakkumisi mitmetest allikatest. Väärtust võib defineerida kasuna, mida kasutaja saab tootelt või teenuselt. Teised b-webid keskenduvad valikule (madal väärtusintegratsioon); see tähendab terve hulga valikute tegemist ühe integreeritud lahenduse asemel.

Majanduslik kontroll ja väärtusintegratsioon defineerivad b-webi viie põhitüübi peamised iseloomulikud jooned: agoraa, agregatsioon, väärtusahel, liit ja kommertsteenuste võrk.Continue reading

Ettevõtte suhtlemist olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega, mille käigus nad muuhulgas saadavad välja sõnumeid oma toodete headuse kohta, nimetatakse turunduskommunikatsiooniks. Seega on turunduskommunikatsioon vahendav protsess, kus ühel pool on ettevõte ning teisel pool väljavalitud tarbijad.

Turunduskommunikatsioonil on neli peamist eesmärki:

  • Informeerimine – inimeste teadlikkuse tõstmine ettevõttest ja selle toodetest;
  • Sõnumi tugevdamine – saavutatud teadlikkuse säilitamine ja tugevdamine, mis puudutab ettevõte mainet, peamisi hüvesid ning nime ära tundmist ka pikema aja vältel.
  • Veenmine – sihtgruppide motiveerimine sooritada ettevõtte soovitud tegevust (tavaliselt ostu).
  • Meeldetuletamine – inimestele märku andmine, et ettevõte ja selle tooted on endiselt saadaval.

Continue reading

2015 oli digiturunduses suurepärane aasta. Digitaalne turundus on täna juba norm – nii kliendid, loovjuhid kui ka meediaagentuurid on mõistnud digikanalite tähtsust.

Mullune digikanalite edu ei seisne vaid selles, et pea igaüks veedab suurema osa ajast online’is ja on internetiga ühendatud kõikjal – nii kodus kui ka kontoris. Põhjuseks on sotsiaalvõrgustike ja nutitelefonide laialdane kasutuselevõtt.

Nutitelefonide võidukäik on muutnud digiturunduse normiks. Igal aastal kasvab Eestis nutitelefonide kasutuselevõtu osakaal 50% ning pea igaühel, kes on noorem kui 35, on täna taskus nutitelefon.

Kuid mis ootab meid 2017. aastal? Mida võiksid agentuurid, kliendid ja tarbijad alanud aastalt oodata?

Continue reading