Emotsionaalne Intelligentsus : Uuring ning EQ Äris

Emotsionaalne Intelligentsus Uuring ning EQ Äris

Emotsionaalne Intelligentsus : Uuring ning EQ Äris

  1. Sissejuhatus : EQ

    • Aju ja Emotsioonid
    • Emotsionaalne Intelligentsus
  2. Eneseteadlikus

    • Emotsionaalne Eneseteadlikkus
    • Enesekindlus
    • Madal Enesehinnang Juhtimises
    • Emotsionaalse Intelligentsuse arendamine
  3. Enese majandus

    • Enesekontroll
    • Kohanemine
    • Eesmärkide Saavutamine
    • Optimism
  4. Sotsiaalne Teadvus

    • Empaatia
    • Pühendumus Organisatsioonis
  5. Sissejuhatus: EQ

1.1 Aju ja alateadvus

Emotsioonid : õnn, kurbus, hirm, viha – on konstrueeritud vaimsed seisundid ilmnevad aju erinevate süsteemide koostöö tulemusel. Psühholoogiliste toimingute verbaalne EQ ehk emotsionaalne intelligentsus ja emotsionaalne tagasiside välismaailma poolt põhjustavad ajus nii tähelepanu aktiveerimist tagasisideme poolt aluseks on aju erinevate piirkondade võrgustike vastastikune koostöö, mis loovad emotsioonid, taju ja tunnetuse. Neuroloogiline printsiip ja ajuprotsesside alus psühholoogilise konstruktiivsuse ning psühholoogilise neurolingvistilise lähenemise läbi on emotsioonid ja ajupiirkondade võrgustikus asuvate meeldiva/ebameeldiva ja ergastatuse ehk aktiivse ja erksa tunde omadused.

Alateadvus ja sellega seonduvad emotsioonid töötavad nagu arvuti. Alateadvus otseselt ei analüüsi oma tegevusi, kas nende eesmärk on hea või mitte. Negatiivne kognitiivsus ehk Taju annab vastuseks negatiivsed kogemused. Positiivne kognitiivsus ja inimese eneseteadlikus annab valemite vastuseks alateadvuses positiivsed kogemused ja optimaalselt sisestatud edu töökeskkonnas, kui inimene on teadvustanud näiteks töö tähtaja möödumist ja juhataja poolt psühholoogilist rünnet ja survet – inimese alateadvuses toimub kognitiivse sisendi puhul viha. Kui alateadlik viha on jõudnud teadvustamise protsessi, töötaja võtab aega mõtlemiseks ning kuigi viha eksisteerib sisemuses vastab ta tööandjale või juhatajale naeratusega, „töö saab homme valmis“, kuigi ta teab, et töö edasijõudmine polnud tema süü. See on üks psühholoogiline näide Emotsionaalsest Intelligentsusest ehk EQ’st.

Ergastuse, valentsi ning aktiivsusemustrid vastutavad ja teevad koostööd erinevate ajupiirkondadega, millest tekivad emotsioonid. Erisugused neutraalsed süsteemid ja mustrid võivad tekitada kogemusi samas aju piirkonnas, mis on erinsugused. Emotsioonide neutraalse aluse mõistmiseks tuleb uurida ajus lokalisatsioone, mida uurib neuroteadus. Alateadvus on Emotsionaalne aju sest Emotsioonid on just selle ajuosaga seotud. Emotsionaalse aju moodustab rakkude kompleks, mis on võimeline säilitama mälestusi. Emotsioonide säilitamist alateadvuses nimetatakse mälukeskuseks.

Emotsioonid mõjutavad keha protsesse tingituna ajus toimuvast neuroloogilisest protsessist alateadvuses, kus rakkude kombinatsioon mõjutab autonoomse närvisüsteemi alusel keha protsesse. Emotsionaalne protsess kehas ja neuroloogiline protsess ajus on tihedalt seotud psühhosomaatiliseks võrgustikuks, kus kõikides kudedes ja organites antakse emotsioonide kaudu informatsiooni rakkudele, kudedele alateadvuses, neuroloogilistes piirkondades ajus ning taju ja eneseteadvuse läbi tekitatakse Emotsioone, mis kontrollivad keha ja talletuvad mälus, või pärivad mälust informatsiooni tekitades vastureaktsioone.

1.2 Emotsionaalne Intelligentsus

Juhtimine on kunst. Seda ei vaidlusta vist ükski sellega praktiliselt kokku puutunud inimene. Nagu on palju erinevaid juhte ja olukordi, on ka erinevaid juhtimise stiile. Kuid edukatel juhtidel siiski midagi ühist. Seda nimetatakse Emotsionaalseks Intelligentsuseks ehk EQ’ks.

EQ ehk Emotsionaalne intelligentsus, andekus, tundetarkus ja taiplikus hõlmab võimet oma tundmusi mõista ( eneseteadlikkus, eneseteadvus ), juhtida, tajuda ja väljendada. Empaatia ning empaatiavõime on teiste hingeelu mõistmine, võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, vajadusi ja tundeid. Empaatiat nimetatakse ühiskonnas sotsiaalseks kompetentsuseks. Empaat on tugeva empaatiavõimega inimene. Enesevalitsemine EQ’s ning eneseregulatsioon on sihtide seadmine, seatud eesmärkide saavutamine ja takistuste ületamine. Enesevalitsus on kompetentsus ja võime eesmärkide saavutamise protsessis tulemusi saavutada. Empaatia ei ole sama, mis kaastunne aga empaatiavõime on kaastunde eeltingimus.

Golemani arvates on EQ olulisem, kui IQ. Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub vaimse intelligentsuse võime ennast realiseerida ning saavutada vaimse intelligentsuse eesmärke. Vaimse Intelligentsusega ehk IQ’ga seotud eesmärkide saavutamine sõltub Emotsionaalsest Intelligentsusest. Kui inimene ei sea eesmärke ja ei püüdle nende poole, ei oma IQ erilist rolli, kuna vaimuandeid ei realiseerita EQ läbi. Vanema põlvkonna Psühholoogid aga väidavad, et EQ ei valideeru õige kontseptsioonina.

Emotsionaalne intelligentsus juhtimises on üle maailma vägagi tuntud termin. EQ on juhtimises tähtsam, kui IQ sest tööprotsesside ja kontrollivõime olukordade üle ning inimeste mõjutamine ning võimekus teadvustada ja kontrollida oma emotsioone on erinevate meeskondade juhtimises oluline võtmesõna. Käitumismustrite analüüs ja emotsionaalne programmeerimine ning verbaalne/tegevuslik mõju teistele inimestele aitab saavutada positiivseid tulemusi, vältida ebavajalikke reaktsioone ja toime tulla stressiga.

Emotsionaalselt Intelligentne inimene on kui:

  • Emotsioonid aitavad eesmärkide saavutamisele kaasa
  • Pole raske abi pakkuda ja seda vastu võtta
  • Pole raske vabandada
  • Võtab ja ütleb komplimente
  • Osalemine seltskonna tegevustes ja vestlustes
  • Koostöö erinevates olukordades
  • Kaasinimeste eest seismine
  • Rahu, kui ilmnevad probleemid
  • Kriitika taluvusvõime
  • Lahenduste otsimine
  • Reeglite ja piirangute analüüs ja järgimine
  • Käitumise reguleerimine tugevate emotsioonide korral. Lahendused emotsioonidele.

Emotsionaalne töö on oma emotsioonide juhtimise ja kontrollimise protsess selleks, et vastata tööalastele emotsionaalse käitumise nõuetele. Töötajatelt oodatakse tööajal oma emotsioonide valitsemist (sh “raske” kliendiga suhtlemisel). Tööga seotud emotsionaalsed oskused kuuluvad nn “pehmete oskuste” hulka ja tähendavad töötaja võimekust iseenda ja teiste tööga seotud emotsioone ära tunda ja juhtida.

2.Eneseteadlikkus

2.1 Emotsionaalne Eneseteadlikkus

Emotsionaalne eneseteadlikus on enesekontrollivõime emotsioonide alusel. Eneseteadlikkus on võime tunnustada ennast üksikindiviidina eraldi keskkonnast ja teistest inimestest. Eneseteadlikkus sisaldab enesehinnangut ehk tundevarjundiga enesekohast hoiakut. See on omane igale suhtlevale inimesele. Enesele hinnangu andmine tähendab enese võrdlemist teiste inimestega. Emotsionaalne eneseteadlikkus kaasab endasse ka minakontseptsiooni, mida võib mõista kui tervikut, sisaldades tundeid, hinnanguid, kirjeldavaid tunnuseid enda kohta ning hoiakuid, enesehoiakuid. Mida inimene enda ja maailma suhtes tunneb väljendub minakäsitlusel käitumises ja iseloomujoontes ning sisemistes tunnetusprotsessides, kaasates teadvust ja Eneseteadlikust oma tunnetest.

Emotsionaalne Eneseteadlikus on mõistmine, milline inimene on ja selle aktsepteerimine. Eneseteadlikkus on täielik selgus sellest, milline on inimese isiksus, mõttemaailm ja uskumused, millised inimese tugevused ja nõrkused, domineerivad emotsioonid ja see, mis inimest motiveerib. Eneseteadlik inimene kontrollib oma elu, eesmärke ja inimsuhteid. Selle saavutamiseks teeb ta igapäevaseid väikeseid ja suuri otsuseid, mis ennast ja inimesi enda ümber mõjutavad. Nende otsuste aluseks on aja jooksul omandatud igaühele unikaalne kogemuste, mõtete, oskuste ja teadmiste prisma. Mida selgemalt neid elemente enda puhul mõistame ja tunnetame, seda paremaid otsuseid langetame.

Kuigi tegemist on ehk kõige vähem lahatud juhiomadusega, on eneseteadlikkus üks olulisematest. Eneseteadlikkus on oma tugevuste tunnetamine ning puudujääkide tunnistamine. Selle hulka kuulub ka julgus mitte teada kõiki vastuseid, julgus võtta omaks vigu. Kogunud tagasisidet, on hädavajalik, et see võetaks vastu ilma ennast õigustamata. Nõnda on oluliselt suurem võimalus, et kuuldakse seda, mida vajatakse. Samas loob see ka tagasiside saaja ja andja vahele usaldusliku suhte, mis võimaldab ka tulevikus kasulikku tagasisidet jagada.

Teeseldes kõige teadmist ning jättes tunnistamata oma vead, juurutad käitumist, mis võib tuua kaasa väga negatiivseid tagajärgi nii inimesele endale kui ka organisatsioonile. Kui inimene oled aga piisavalt eneseteadlik, et avatult tunnistada valesid samme ning leppida sellega, et on veel palju, mida õppida, muudab ta eksimused kogemusteks ning annab kolleegidele julguse lüüa kaasa ilma hirmuta, et nad võiksid jätta ebakompetentse mulje.

Et alustada eneseteadlikkuse tõstmisega, tuleb otsida teistelt tagasisidet oma sooritustele. Tuleb küsida õigeid küsimusi ning kuulata ilma end õigustamata. Pidagem meeles, et organisatsioonid võidavad oluliselt rohkem juhtidelt, kes võtavad vastutuse selle eest, mida nad ei tea kui juhtidelt, kes teesklevad, et nad teavad kõike.

2.2 Enesekindlus ja enesehinnang

Millest sõltub inimese sisemine enesekindlus emotsionaalse intelligentsuse baasil?

Enesehinnang on subjektiivne emotsionaalne hinnang kui väärtuslik ta on. Enesehinnang on usk endasse peegeldades enda otsust, mida ta enda kohta arvab, kui pädev ja väärtuslik ta on hõlmates emotsionaalseid seisundeid… Mina-käsitulus on see, mida inimene arvab endast ning enesehinnang on positiive EQ järgi negatiivse hinnangu neutraliseerimine tööpositsioonil vaatamata sellele kuidas inimene ennast tunneb võib ta saavutada positiivse tagasisideme eneseanalüüsi kaudu näiteks vastates töö tähtaja möödumisel juhile, kuigi ta tunneb ennast negatiivsena, positiivselt ja naeratusega peale paarikümne minutist enesehinnangu andmist. Enesehinnang on minapildi väärtuste ahel ning on huvitav sotsiaalpsühholoogiline konstruktsioon, kuna seda kasutatakse erinevate tulemuste edukaks ennustamiseks nagu näiteks akadeemiline võimekus, õnnelikkus, rahuldustunne töös ja abielu ning suhetes.

Enesekindlus on konkreetsetes olukordades kasutatav usk, et inimene on milleski hea ja on selle üle õnnelik, või laiemas mõistes, et inimene on milleski hea ja see tekitab üldist head arvamust endast. Psühholoogiline minapilt väidab, et enesehinnang on püsiv isiku tunnusjoon, kuigi see võib lühiajaliselt kõikuda.

Minapilt on inimese psühholoogiline ettekujutus endast ja oma võimetest, mis koosneb uskumustest ning teadmistest oma välimuse, päritolu, tausta, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Minapilt ja enesehinnang on otseses seoses. Üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Juhi positsioonil aitab minapilt juhtida, kontrollida ja reguleerida tegevjuhi või tavainimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Kõik see on tähtis suhete loomisel ja arendamisel. Minapildi kujunemist mõjutavad inimesele oluliste inimeste hinnangud ja arvamused. Inimene õpib end tundma terve elu ja muutub aja jooksul, keskkonna, teiste inimeste, endale väärtuslike inimeste, ühiskonna, selle kuidas inimene tajub ja hindab ennast ning näeb teisi suhteliselt ning kalduvald sarnastena nagu nad tajuvad ja hindavad ennast. Teiste üle otsustab inimene sageli selle järgi, kuivõrd sarnane on nad tajuja endaga.

2.3 Madal Enesehinnang Juhtimises

  1. Madalama enesekindlusega inimene reageerib paremini negatiivsele tagasisidele ja oskab olla enesekriitiline. Enamik inimesi kaldub tähele panema vaid positiivset tagasisidet ja ignoreerima negatiivset. Kuigi see võib aidata püsida enesekindlana, on koosneb väga paljudel aladel sh äri, haridus, sport, kunst edu 90 protsendi ulatuses ettevalmistusest ja vaid 10 protsenti määrab esitlus. Kui te teate oma nõrku kohti, oskate ka paremini ette valmistada.
  2. Madal enesekindlus võib muuta teid pessimistlikuks, kuid sageli toodavad just pessimistlikest inimestest koosnevad meeskonnad parimaid tulemusi. Et olla mingil alal parim, tuleb enda suhtes olla väga karm kriitik, kuid kõrge enesekindlusega inimene seda ei suuda.
  3. Madal enesekindlus motiveerib rohkem töötama ja paremini ette valmistuma. Kui teil on kindlad eesmärgid, siis tõenäoliselt teeb madalama enesekindlusega inimene nende saavutamiseks intensiivsemat tööd. Madal enesekindlus mõjub demotiveerivalt vaid juhul, kui eesmärgid pole selged.

Enamik inimesi tahab olla sale, terve, atraktiivne ja edukas, kuid vaid vähesed inimesed on nõus selle saavutamiseks midagi tegema. See omakorda näitab, et tegelikult nad ei soovigi neid asju niipalju. Madalama enesekindlusega inimesed ei ole enamasti ülbed ja pettuvad vähem. Kuigi me elame maailmas, kus kummardatakse eneseimetlejaid, on liigne enesekindlus ometi vaieldav. Gallupid näitavad, et üle 60 protsendi töötajatest ei armasta või lausa vihkavad oma tööd ning peamine põhjus selleks on eneseimetlejatest ülemused. Kui juhid oleksid vähem ülbed, veedaksid töötajad vähem tööaega Facobookis, tõuseks nende tootlikkus ja ettevõtte käive. Madalama enesekindlusega inimesed tõenäoliselt tunnistavad oma vigu – selle asemel et süüdistada teisi – ja vaevalt et kirjutavad teiste inimeste saavutusi oma arvele. Tänu sellele saavad kasu mitte ainult üksikisikuid, vaid organisatsioonid ja ühiskond tervikuna. Seega võib madal enesekindlus olla teie suurim liitlane eesmärkideni jõudmisel. Proovides unustada müüti, tuleb ärivaldkonnas kõik tahud ja segmendid oma psühholoogiast läbi analüüsida ja purustada need printsiibid, mis ei vii soovitud tulemusteni. Kui ärijuht unustab müüdi, et kõrge enesekindlus on õnnistus ja madal needus. Selgub mõningatel äritahkudel teistmoodi, et tegelikult on vastupidi.

2.4 Emotsionaalse Intelligentsuse arendamine

  • Õpi tundma oma emotsioone. Keskendu pigem oma emotsioonidele kui teistele inimestele ja olukordadele.
  • Erista mõtted tunnetest.
  • Võta enda tunnete eest suurem vastutus.
  • Kasuta oma tundeid otsuste tegemise abistamiseks.
  • Hinda ka teiste inimeste tundeid.
  • Ole laetud positiivse energiaga ning ära kasuta energiat viha välja valamiseks. Üleüldse väldi viha ja vihastumist.
  • Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet, rõõmu, toetust.
  • Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama.
  • Ära kontrolli või hinda teiste tundeid.
  • Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad.
  1. Enese Majandus

3.1 Enesekontroll

Enesekontroll on võime kontrollida enda emotsioone ja käitumist ning kirgi välistele nõudmistele vaatamata, selle tulemusena tuleb inimene Emotsionaalse Intelligentsusega ühiskonnas paremini toime. Psühholoogias on Enesekontroll sageli kutsutud eneseregulatsiooniks. Enesekontroll on eriti oluline eesmärgipäraseks käitumiseks ja sellistest impulssidest või emotsioonidest hoidumiseks, mis võivad hiljem negatiivseid tagajärgi kaasa tuua.

Emotsioonide Juhtimine tähendab tunnetega toimetulekut nii, et need on asjakohased: arusaamist, mis tunde põhjustas, viiside leidmist, kuidas toime tulla hirmu või ärevusega, viha või kurbusega. Näiteks oskus vihasena oodata enda rahunemist, mitte seda kaaslase peale välja valada.

Enda motiveerimine tähendab emotsioonide suunamist eesmärgi teenistusse, emotsionaalset enesekontrolli, rahulduse edasilükkamist ja impulsside ohjeldamist.
Siinkohal tuleks meenutada ütlust: edukaid inimesi iseloomustab see, et nemad jätkasid sealt, kus teised loobusid. See on oskus meeles hoida häid tulemusi või elavalt ette kujutada soovitud tulevikku, et need pildid ja tunded meid motiveeriks.

Suhetega toimetulek sisaldab teiste emotsioonidega toimetulekut; sotsiaalseid oskusi.
Siia kuuluvad koostööoskused, meeskonnavaimu loomine ja üleval hoidmine, juhtimise kompetentsid. Madala EQ-ga töötajad reageerivad suurema tõenäosusega negatiivselt tööga seotud ebakindlusele ja neil puuduvad head toimetulekustrateegiad.Siiski ei taga kõrge EQ tase, et inimene omandab alati töös olulist rolli mängivad emotsionaalsed oskuses. See tähendab ainult, et kellelgi on suurepärane potentsiaal nende õppimiseks. Eelnevast jutust ei peaks tegema järeldust, nagu oleks tähtis vaid EQ ja mitte IQ, kindlasti on IQ tähtis emotsionaalsete protsesside mõistmisel.

3.2 Kohanemine

Kohanemine ehk ontogeneetiline adapteerumine on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele, ning on potentsiaalselt pöörduv, s.t. sellega ei kaasne geneetilisi muutusi. Kohanemine esineb isendi tunnuste geneetiliselt mittepärilikes modifikatsioonilistes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohanemise tulemust võib nimetada kohanemuseks. Kohanemuseks nimetatakse bioloogias kohanemise tulemust.

Kohanemine on inimese ja tema keskkonna vahel toimuv sobitumisprotsess ehk suhete loomise ja hoidmise protsess, mis võimaldab inimesel rahuldada oma vajadusi ning toob muudatusi tema käitumisse ja/või suhtumisse nii, et inimene võiks vastata keskkonna nõudmistele ning suudaks seeläbi luua harmoonilise suhte keskkonnaga Lähemalt on see protsess, kus esmalt leiab aset staadium, milles kaob tasakaal ja indiviidi tavalised probleemide lahendamise mehhanismid ei tööta, seejärel toimub tasakaalu tagasi saamise staadium – seda juhul kui inimene mõtleb välja uusi viise, kuidas asjadega ümber käia ja liigub seeläbi tagasi tasakaalustaadiumisse.

Suure kohanemisvõimega inimene kohaneb uuendustega, leiab enesele parima lahenduse ka ebasoodsas olukorras, ei pahanda muudatuste peale, otsib optimaalset lahendust, võib sattuda ärakasutamise ohvriks, kuna on liiga järeleandlik. Kohanemisvõime ehk adaptsioon või adapteerumine on ka muutustega kohanemine. Muutustega puutub inimene kokku igal sammul. Mõningad muutused võtavad kaua aega, samas, mõned muutused tuleb kiiresti ellu viia juhi või töötaja kohanemisprotsessis.

Inimene võib ise muudatuse ette võtta, näiteks: vahetada elukohta. Keegi väljastpoolt soovib midagi muuta ja see mõjutab ka inimest, näiteks: juhtkond jaotab tööl ülesanded ümber.

Muudatuste tulemuslikuks elluviimiseks peab olema täidetud eeltingimused, mis kehtivad nii töö- kui ka eraelus. Teadlikkus sellest, miks muudatus on vajalik. Soov muudatust ellu viia ja selles osaleda. Teadmised sellest, kuidas muuta. Suutlikkus rakendada uusi oskusi ja käitumisviise. Toetuse olemasolu muudatuse säilitamiseks näiteks: tööl teatud sagedusega muudetud aspektide kontrollimine, kuna eriti alguses on oht vanasse voolusängi tagasi langeda. Muutus nõuab inimeselt oskust ja võimet kohaneda. Kohanemisvõime on paindlikkus muutuva keskkonna, inimeste suhtes.

Adaptatsioon (ka adaptsioon) on kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. Kohastumine on teatud keskkonna sobivate iseärasuste kujunemise käigus toimuv protsess. Kohastumus on teatud keskkonna sobiv iseärasus, mis on kujunenud põlvnemiskäigu organismide või organisatsioonide evolutsiooni käigus.

3.3 Eesmärkide Saavutamine

Eesmärkide saavutamine Emotsionaalses Intelligentsuses on sotsiaalne prototüüp. Kui inimene tahab eesmärki saavutada, siis tasub oma plaanidest teha teistele teadaolev pühendumine. Emotsionaalne Intelligentsus ja eneseteadlikkus pühendab inimest rohke eesmärgi nimel tegutema. Sotsiaalne õhkkond annab tagasisidet ning esitab küsimusi, kui inimene on oma otsusest saavutada eesmärk teistele teada andnud

Eesmärgid on unistused, millel on enamasti kindlaks määratud tähtaeg. Eesmärgid panevad meid tegutsema ja annavad tegutsemiseks motivatsiooni. Hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja tulemus on inimese enda jaoks piisavalt motiveeriv ning ta tahab selle nimel pingutada.

Eesmärkide saavutamises on tähtis analüüs, milline on eesmärk ja kas see on saavutatav.

Mida SMART täpsemalt tähendab?

Specific ehk konkreetne:

Kui seatud eesmärk on liiga suur või laialivalguv, siis selle saavutamise tõenäosus on väga madal. Vaadeldes kahte püstitatud eesmärki, näiteks: inimene soovib ametikõrgendust ja inimene soovib tõusta keskastme juhi ametikohale. Tegu on kahe väge erineva eesmärgiga. Esimese eesmärgi sõnastus annab palju tõlgendamisruumi, teine on konkreetne ja arusaadav. Eesmärke püstitades peaks need inimesega kõnelema emotsionaalsel tasandil.

Eesmärk on konkreetne, arusaadav ja tulemusele suunatud

Measureable ehk mõõdetav:

Emotsionaalsel ja intellektuaalsel baasil Mõõdetav eesmärk tuvastatakse ja viiakse teadvustamise tasemele, kas inimene saab hästi aru, et ta on eesmärgini jõudnud.

Achievable ehk saavutatav:

Kas eesmärk on saavutatav? Kui vastus eelnevatele küsimustele on “ei”, siis konkreetne eesmärk ei pruugi olla inimese jaoks üldse õige ning on mõistlik nimekirjast eemaldada.

Relevant ehk oluline:

Realism eesmärgi saavutamisel. Ajastuse sobivus. Eesmärgi saavutamise tõenäosus.

Time ehk aeg:

Eesmärgid peavad olema tähtajaga. See annab inimesele kindla ajavahemiku ning aitab sõltumata väljakutsetest edasi liikuda. Tähtaeg ei peaks olema liiga kaugel tulevikus.

Suuremate ja kaugemate eesmärkide poole püüdlemisel tasub lõppeesmärk võtta lahti väikesteks tükkideks, kuna väikeste eesmärkide saavutamine annab meile eduelamuse, psühholoogiliselt hea enesetunde ja seeläbi motivatsiooni järgmise eesmärgi nimel edasi tegutseda, kuni lõppeesmärgi saavutamiseni.

3.4 Optimism

Mis teeb optimiste õnnelikuks?

  • Nad usuvad endasse
  • Nad püstitavad eesmärke ja liiguvad visalt nende poole
  • Nad on motiveeritud positiivsetest tulemustest, naudingust ja hüvest
  • Probleemide puhul on nad keskendunud lahendustele
  • Nad teevad vahet, mis sõltub neist ja mis mitte
  • Nad usuvad teiste inimeste võimetesse
  • Nad loovad usaldussuhteid
  • Nad on tänulikud õiglase kriitika eest
  • Nad tõmbavad teisi ligi, sest nendega on hea koos olla
  • Meeskonnas on nad ideede generaatorid
  • Nad kohanevad muutustega hästi
  • Nad kasutavad mõeldes ja kõneldes rohkem positiivseid sõnu
  • Nad on valdavalt positiivses emotsionaalses seisundis
  • Nad on enamasti hästi virged ja samas lõõgastunud
  1. Sotsiaalne Teadvus

4.1 Empaatia

Empaatia ning empaatiavõime on teiste hingeelu mõistmine, võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, vajadusi ja tundeid. Empaatiat nimetatakse ühiskonnas sotsiaalseks kompetentsuseks. Empaat on tugeva empaatiavõimega inimene. Enesevalitsemine EQ’s ning eneseregulatsioon on sihtide seadmine, seatud eesmärkide saavutamine ja takistuste ületamine. Enesevalitsus on kompetentsus ja võime eesmärkide saavutamise protsessis tulemusi saavutada. Empaatia ei ole sama, mis kaastunne aga empaatiavõime on kaastunde eeltingimus.

Empaatia definitsioonide arvukus näitab selle olulisust Emotsionaalses intelligentsuses. Empaatial on kaks tähendust. Esimene on kaasnev soov teisi inimesi aidata. Teine on inimese taju ära tunda teise inimese emotsioonid. Emotsionaalselt Intelligentne inimene ehk Empaat on tundlik kaasinimeste emotsioonidele ja tunnetab neid omadena. Olulist rolli mängib siin analüütiline mõtlemine ja vaimne võimekus ehk IQ, et Emotsionaalne intelligentsus saaks mõjutatud nii, et inimene ei tunneks ennast erinevates keskkondades sarnaselt nagu keskkond on. Näiteks muutudes kurbade inimeste seas kurvaks, vaid pigem aitaks neid mõjutada ja motiveerida. See on Empaatia alus juhtimises.

Empaatia konstruktiivsus uuringutes on kogemuslik ja tunnetuslik. Kui tegevust juhib kogemus, mitte järeldused nimetatakse seda kogemuslikuks empaatiaks (KE). Definitsiooni kohaselt on empaatia vastus teise inimese tundeseisundi vahetule tajumisele, kujutlemisele, tundmisele ja järeldamisele. Sensomotoorsed stiimulid nagu näoilmed või liigutused tajutakse ära kogemusliku empaatia KE poolt ning järeldusi jälgitava sisemiste seisundite kohta endalt ei küsita.

Kognitiivne ehk tunnetuslik empaatia (TE) aluseks on tunnetuslikud protsessid, kui kogemuslikud KE läbielamised. Empaatia on keerukas psühholoogiliste järelduste vorm, kus ühendatakse vaatlus, teadmised, mälu, arutlemine, et paremini teise inimese mõtteid ja tundeid mõista. Intelligentsus avaldab madalat mõju tunnetuslikule empaatiale.  Empaatia ja intelligentsuse vaheline seos ilmneb teoreetiliselt madalama vaimse võimekuse korral. Empaatia on sotsiaalne interaktsioon, mis aitab tõlgendada teiste tundeid ning ootusi. Vastupidiselt kogemuslikule empaatiale KE on oluline milliseid järeldusi inimene teeb. Empaatia seos isiksusega kajastub inimese intelligentsuses, kultuurilises pärandis ja ühiskonna mõjus, loomingulisuses ning huvideringis, mis soodustab tunnetuslikku empaatiat TE.

Empaatias pöördume tagasi Emotsionaalse Intelligentsuse põhiprintsiipide juurde. Üks nendest on Empaatia ehk samastumine.

Emotsionaalne Intelligentsus koosneb mitmest osast.

  • Enesejuhtimine – kui palju märgatakse oma tundeid ja tunnistatakse neid endale. Kui teadlikud iseendast ollakse. Võime oma tundeid mõjutada ja teadlikult ümber kujundada
  • Empaatia – võime samastuda teiste inimestega ja neid mõista
  • Kohustuste võtmine ja enese sidumine – suhete loomine ja konfliktide valitsemine
  • Enese motiveerimine – oma tunnete kasutamine eesmärkide elluviimiseks

4.2 Pühendumus Organisatsioonis

Pühendunud on töötaja, kes tahab olla organisatsiooniga seotud pikemalt kui täna või homme, kes räägib oma sõpradele ja koostööpartneritele oma tööandjast head ning kes tahab oma organisatsiooni nimel teha rohkem, kui temalt otseselt nõutakse.
Nii nagu mõned aastad tagasi pöörati paljud inimesed akadeemilise võimekuse usust emotsionaalse intelligentsuse usku, võib praegu näha selget nihet töötajate rahulolu uurimiselt töötajate pühendumuse uurimisele.

 
Pühendumuse all mõistetakse inimese emotsionaalset ja intellektuaalset seotust organisatsiooniga. Pühendumus on justkui lubadus, sõnatu kokkulepe töötaja ja organisatsiooni vahel olla teineteise vastu hea, teineteisest lugu pidada ja teineteise nimel pingutada. Seejuures eristatakse pühendumuse all vähemalt kolme aspekti: organisatsiooni jäämine, organisatsioonist hästi rääkimine, organisatsiooni nimel pingutamine.

 
Pühendunuks saab pidada seda töötajat, kes tahab olla organisatsiooniga seotud pikemalt kui täna või homme, kes räägib oma sõpradele ja koostööpartneritele oma tööandjast head ja kes tahab oma organisatsiooni nimel teha rohkem, kui temalt otseselt nõutakse, ja on valmis pingutama.
 
Seejuures on tõeliselt pühendunud vaid see töötaja, kes vastab kõigile neile kolmele kriteeriumile. Võtmetähtsusega tundub seejuures olevat just see viimane, pingutamise aspekt. Kui töötaja ei ole valmis andma endast parimat, siis ei saa me ka rääkida sellest, et ta on tõeliselt pühendunud, isegi kui ta tahab organisatsiooniga seotud olla pikema perioodi vältel ja räägib oma tööandjast head.

TheRelativity OÜ 09.11.2019 Martin.V.