Majandus prognoos : 2019 aasta talv – 2020-2021 – Majandus jääb alla oma prognoosi

Majandusprognoos 2019 aasta talv – 2020-2021 - Majandus jääb alla oma prognoosi

Eesti Majandus Aeglustub 2020 aastal

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. Kasvu prognoositakse kõikides liikmesriikides. Samas peaks kasvutempo võrreldes viimaste aastate hoogsa arenguga üldiselt aeglustuma, kusjuures edasisi väljavaateid varjutab suur ebakindlus.

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3% ja järgmisel kahel aastal umbes 2%. Kuna majanduse rahunedes vaibub nõudlus tööjõu järele, on alates järgmisest aastast oodata palgakasvu aeglustumist. Samuti on möödas kiire hinnakasvu aastad.

Majanduskasvu aeglustumise mõju on juba märgata tööturul – töökohti ei vahetata enam endise hooga, vabu töökohti on vähem ning ettevõtted ei soovi enam nii palju uusi töötajaid värvata kui eelmistel aastatel. Kõik see kajastub ka inimeste sissetulekutes. Kui sel aastal tõuseb keskmine palk 7,1%, siis järgmisel kahel aastal umbes 5%.

Inflatsioonist kirjutab Euroopa Liit

Eesti koguinflatsioon on viimastel aastatel ületanud euroala keskmise. 2018. aastal ulatus see 3,4%-ni, mille taga oli suuresti energia- ja toiduhindade tõus kogu maailmas. Kuna kaubahinnad peaksid maailmaturul stabiliseeruma ning aktsiisitõusu mõju hajuma, on oodata inflatsiooni aeglustumist 2019. aastal 2,8%-ni ning 2020. aastal 2,3%-ni.

Energeetikasektori ümberstruktureerimisest kirjutab Euroopa Komisjon

Energeetikasektori ümberstruktureerimine ning nõrk välisnõudlus aeglustavad Eesti majanduskasvu. 2020. aastal peaks SKP kasv aeglustuma 2,1%-ni, et seejärel 2021. aastal 2,4%-le kerkida, kusjuures mõlemad näitajad on allpool Eesti majanduse hinnangulist potentsiaalset kasvumäära, selgub Euroopa Komisjoni sügisesest majandusprognoosist.

Komisjon märgib, et Eestis olid 2019. aasta esimeses pooles majanduskasvu peamiseks mootoriks erainvesteeringud, mille maht kasvas enam kui 20%. Väikese välisnõudluse ja energeetikasektori ümberkorraldamise tõttu peaks 2019. aasta kasv siiski aeglustuma 3,2%-ni. Eesti põlevkivi- ja energeetikasektorit on mõjutanud CO2 heitkogustega kauplemise kvootide hinnatõus.

Komisjon märgib, et 2019. aastal peaks Eestis valitsemissektori eelarvepuudujäägiks jääma 0,2% SKP-st. Majandustsüklist tulenevalt on maksutulud head, kuid samal ajal kasvavad kiiresti eelarvekulud, eriti sotsiaalkulud (pensionid, vanemahüvitised), mis on kaudselt seotud üldise palgakasvuga.

Majandusprognoos 2020 kui ka 2021

Prognooside kohaselt jääb majanduskasv nii 2020. kui ka 2021. aastal Eestis alla oma potentsiaali, seetõttu peaks struktuurne eelarvepositsioon paranema: 2019. aasta 1,5% suurune puudujääk peaks 2020. aastal kahanema 1%-ni ja 2020. aastal 0,5%-ni SKP-st. Valitsemissektori võlg püsib jätkuvalt väike: 2021. aastal ligikaudu 8% SKP-st.