Metsandus ja metsamajandus

Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused

Metsandus ja metsamajandus

Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas  Rootsi, Soome, Eesti ja Norra.

Valdav riiklik metsaomand:
1. Euroopas riigimetsi 90%
2. Põhja-Ameerikas 64%
3. Aasias 94%
4. Aafrikas 100%
5. Venemaal 100%
Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud.

Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil.

Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust.

Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi ära unustada Metsaseadusega kehtestatud ning sellest tulenevaid piiranguid, nagu lankide piirlaiused ja –suurused, liitumisajad uuendamise tähtajad, hooldusraiete väljaraie mahud jt.

Metsade pindala on arenenud maades suurenenud, arengumaades vähenenud. Maailma metsavarud kahanevad

Metsade funktsioonid:

  1. Tootlik mets
  2. Vee ja mulla kaitseks
  3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks
  4. Sotsiaalsed eesmärgid
  5. Erinevad funktsioonid
  6. Muud

Metsade liigitus:

Tundramets
Okasmets
Segamets
Lehtmets
Vahemerelised metsad
Savannimetsad
Rohtlametsad
Vihmametsad

Metsatööstus – puidu varumine, töötlemine, mitmesuguste puidutoodete valmistamine, paberit, tselluloosi.

Metsavarude hindamine:

  1. Metsamaa pindala
  2. Metsasuse %
  3. Puiduvaru
  4. Metsa keskmine aastane juurdekasv

Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu:

  1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades
  2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök)
  3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis)
  4. Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne.

Written by