Tallinna Tulevik: fookuses on Lasnamägi, mis saab vanadest korrusmajadest?

Tallinna Tulevik: fookuses on Lasnamägi, mis saab vanadest korrusmajadest?

Tallinn on saanud Nõukogude Eesti ajast pärandiks terved linnaosad, mis on hoonestatud valdavalt suurpaneelidest paljukorteriliste elamutega. Näiteks Lasnamäe ja Mustamäe linnaosades paiknes 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 45% kogu Tallinna eluruumidest ja 43% rahvastikust. Ent Lasnamäele kerkib ka uuselamuid – tõmbenumbriks kiire ühendus kesklinnaga.

Mis saab vanadest korrusmajadest?

Tallinna Ülikoolis läbi viidud uuring „Tallinna elamispinnastsenaariumid ja „magamislinnaosade” tulevik” (koostajad Erik Terk ja Aado Keskpaik) vaatleb Eesti pealinna magalarajoonide tulevikku. Suurpaneelelamud on ehitatud tugevate konstruktsioonidena, mis korraliku hooldamise puhul võivad enamikel juhtudel püsida veel aastakümneid. Probleem on selles, et Lasnamäe elukeskkonna moraalne vananemine on kiirem kui füüsiline vananemine. Kui see keskkond veel vastab praeguste elanike nõuetele, ei pruugi ta vastata järgmiste põlvkondade arusaamisele kvaliteetsetest elutingimustest. Uuringu autorid on seisukohal, et vaid automaatse tururegulatsiooni kaudu pole võimalik edukalt tagada meie „magamislinnaosade” elukeskkonna moderniseerumist. Et ei tekiks negatiivseid sotsiaalseid protsesse (linnaosade maine allakäiku, linnaosadevahelise ja sisese segregatsiooni süvenemist jm) oleks vaja avaliku sektori poolset jõulist sekkumist „magamislinnaosade” tuleviku kujundamisse.

Uuringu autorite arvates võiks see Tallinna jaoks olla üks niinimetatud sajandi projektidest. Et seda aga käivitada, on vaja võimalike variantide üle hakata tõ- siselt arutama juba praegu.

3 tulevikustsenaariumit

Võimalike  tulevikustsenaariumitena on uuringu autorid koos erinevate erialade ekspertide ja linnavalitsuse töötajatega toimunud arutelude tulemusena pannud kirja kolm stsenaariumit tinglike nimetustega „Uus parem linn”, „IdaBerliini stsenaarium” ja „Suu sekki mööda”, tuues igaühe puhul välja nii tema tugevad kui nõrgad küljed.

Neist esimene stsenaarium seisneb „magamislinnaosade” hoonete, eriti just vanemate mikrorajoonide hoonete lammutamises ja uuesti ülesehitamises. Teine stsenaarium kasutab mitmeid momente Berliini kogemusest. „Karbid” valdavalt säilitatakse, toimub olemasolevate hoonete kompleksne renoveerimine tänapäevase massrenoveerimistehnoloogia abil. Kolmas stsenaarium kujutab endast niinimetatud jätkustsenaariumit, mida on täiendatud mõningate ideedega hoonetevahelise ruumi kvaliteedi tõstmise osas. Hoonetes endis toimuvasse avalik sektor selle stsenaariumi puhul eriti ei sekkuks.

Uuringu autorid nendivad, et stsenaariumivariandid nõuaksid tõenäoliselt täiendavat arutamist, nii-öelda läbimängimist ja täpsustamist otsuselangetajate tasandil, kuid teatud järeldusi neist saab teha ka temaatika praeguse läbitöötatuse astme juures. Nõukogudeaegsete paljukorruseliste linnaosade muutmine selliseks, et need oleksid inimeste kõrgenevatele nõudmistele vastavad ja piisavalt atraktiivsed ka perioodil „2040 pluss”, teiste sõnadega järgmiste elanike põlvkondade jaoks, on strateegilisest vaatekohast hinnates väga oluline, aga raskelt lahendatav ülesanne. See eeldab piisavalt suure finantsressursi koondamist, kompleksset ja koordineeritud tegutsemist küllalt pika perioodi jooksul.

Arendajatele meeldib

Ent Lasnamäe – kiire ühendus kesklinnaga ja muljetavaldavad Tallinna vaated- tõmbab elamuarendajaid. Näiteks rahvusvaheline elamuarendusettevõte Bonava alustas juunis oma Sinimäe 16 arenduse esimese kortermaja kodude üleandmisega. Lisaks sellele algab piirkonnas peatselt ka uute Liikuri Kvartali korterelamute ehitus.

Bonava Eesti müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul algas nende Sinimäe 16 Residence projekti korterite ehitus ja müük eelmise aasta suvel ning tänaseks on koos hoone valmimisega leidnud omaniku pea kõik korterid. „Huvi meie Lasnamäe uute kodude vastu on olnud suur. Tegu on Tallinna suurima linnaosaga ja usun, et selle populaarsus elupaigana on aina kasvamas“.

Ühtlasi kinnitas ettevõtte tegevdirektor Timo Riismaa, et Bonava alustab Lasnamäel peatselt juba uute, Liikuri Kvartali korterelamute ja kodude ehitamisega, mille müük algab eeloleval sügisel. „Valides Lasnamäele uute kodude rajamiseks sobivat kinnistut, langetasime otsuse Liikuri tänava alguses asuvate kruntide kasuks just lähtuvalt sealsest väljakujunenud ümbrusest. Lisaks pakub Laagna tee kiiret ühendust kesklinnaga,“ kommenteeris Riismaa töös olevat arendusprojekti.

“Lasnamäe on üks paneelelamute rajoon, kus on vaba pinda ja sinna saab uut arendada,” leiab Uus Maa Kinnisvarabüroo kinnisvaraanalüütik Risto Vähi. “Piirkonda hindavad need inimesed, kellele suurpaneelelamud ja see keskkond meeldivad.  Samuti on Lasnamäe on popp ka Tallinnasse mujalt saabujate seas, sest on väheke soodsam,” räägib ta. “Tegemist on lihtsalt ühe elamupiirkonnaga, mis on muu hulgas Eesti suurim linnaosa. Midagi halvemaks seal ei lähe, eklusiivseks ka ei muutu. Hinnatud kindla sihtrühma, muuhulgas ka üüriliste seas ning paljude jaoks üks pragmaatiline valik, kus elada kas ajutiselt või natuke pikemalt.”

Allikas:Tehnikamaailm

Foto:TheRelativity OÜ